- OMX Baltic−0,15%301,69
- OMX Riga−0,2%891,1
- OMX Tallinn−0,05%2 068,35
- OMX Vilnius0,26%1 200,63
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,06%8 755,39
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,68
- OMX Baltic−0,15%301,69
- OMX Riga−0,2%891,1
- OMX Tallinn−0,05%2 068,35
- OMX Vilnius0,26%1 200,63
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,06%8 755,39
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,68
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolkapatriotism võib hukutada
Äripäeva küsimustele vastab Võru linnapea Harri Treial
Kindlasti on. Kagu-Eesti ettevõtluskeskust juhtides veendusin, et nii Võru, Valga kui Põlva ettevõtjad peavad oma tegevuse olulisimaks piduriks finantsprobleeme.
Tavaliselt hinnatakse oma äriprojekti meeletult heaks ja tulusaks ning ollakse solvunud pankade peale, et need ei anna viljakaks äritegevuseks madalaprotsendilisi laene. Samas on reeglina lõviosa siitkandi ettevõtete omakapitali ja laenude suhe paigast ära.
Kui ikka firma aktsiakapitali suurus on 100 000 krooni või veel vähem ja väärtuslikud tagatised puuduvad, ei anna keegi sulle miljoneid laenuks.
Teine põhitegur, mis ei võimalda Lõuna-Eesti ettevõtetel piisavalt kiiresti areneda, on siinsed ettevõtjad ise, õigemini nende vähesus ja firmajuhtide soovimatus tõelisi investoreid oma ärisse lasta. Pigem ollakse rahul piskuga, aga olgu see siis üleni enda oma.
Päris nii ei saa siiski öelda, ma tahtsin oma eelnevas jutus vihjata pigem lühinägelikele tendentsidele, mitte reeglipärasusele.
Võrumaale on tehtud ka väga suuri investeeringuid, näiteks Eesti suurim saetööstusettevõte asub Sõmerpalus ja on tervikuna rootslaste rahastatud.
Hiljuti sõitsin Taani investoritega läbi Lõuna-Eesti suuremad puidutöötlemisettevõtted, kelle põhiline probleem on pidev käibevahendite nappus, mis ei lase firmadel areneda. Taanlased pakkusid märkimisväärseid finantseerimisvõimalusi, laenu, osanikuks tulekut, firmade äraostmist, koolitust ja tehnoloogiliste protsesside moderniseerimist. Nad olid väga imestunud, kui põrkusid kõigis pakkumistes tõrksale vastuseisule.
Tundub, et paljud väikeettevõtted elavad ainult tänases päevas ja ei tea homsest miskit, ülehomsest rääkimata.
Ettevõtluskeskuse idee tuli rootslastelt, mina olin selle esimene praktiline teostaja kohapeal. Käivitasin ettevõtluskeskused Võrus, Valgas ja Põlvas. Nüüd on regioonikeskused ka Viljandis ja Jõhvis ning esindused Jõgeval ja Rakveres.
Ettevõtluskeskusi finantseerib Rootsi riik ja nende eesmärk on ettevõtluse edendamine äärealadel, et süvendada regionaalsuse printsiipi. Selleks, et kõik Tallinnasse kokku ei jookseks, tuleb arendada ka teisi Eesti piirkondi. Tallinn areneb ka ilma välisabita niikuinii.
Ega rootslased meilt mingeid meeletuid resultaate ei nõudnud ja see poleks olnud ka mõeldav. Küll aga viisime läbi hulga koolitusprogramme, aitasime ettevõtteid analüüsida oma tegevust, vahendasime üsna palju ärikontakte, tõime Lõuna-Eestisse palju Skandinaavia ja eeskätt Rootsi ettevõtjaid, kellega meie firmad said luua vastastikku kasulikke ärikontakte. Seeläbi tekkis Võrru kolme aasta jooksul üle 20 uue firma. Tõsi, mõni koostöö rootslastega lõppes ka firma sulgemisega.
Hetkel kuum
Kagu-Eesti ettevõtluskeskuse vahendusel on tänaseks sõlmitud lepinguid Skandinaaviasse eksportimiseks rohkem kui 60 miljoni krooni suuruses summas. Põhiliselt on tegemist mitut moodi töödeldud puiduga.
Tootmismahu ja äriidee poolest on üks suuremaid AS Swe-Est Food. See on üks esimesi puidufirmasid Eestis, kus hakati kasutama ümarpuidu radiaallõikust. Ühisprojekti oli esialgu kavas kaasata ka Võru tööstustehnikum, kus oleks hakatud koolitama saetööstustehnolooge. Kahjuks see idee ellu ei rakendunud, kuna Eesti saetööstused ei tahtnud või ei suutnud omavahelise konkurentsi ja geograafilise killustatuse tõttu selles vallas koostööd teha.
Maksuamet teeb oma tööd püüdlikult, korraldab revisjone jne. Asi on minu arust selles, et Võrus luuakse väga vähe uusi töökohti ja on puudus ettevõtlikest tööandjatest, kes suudaks linna tööjõupotentsiaali ära kasutada. Siinmail ei suurene palgad nii hoogsalt kui näiteks Põhja-Eestis.
Ilmselt on aga maksude laekumise nii väikese suurenemise taga ka mõningane varimajandus.
Abilinnapea finantsalal on Aavo Hummal, kes on töötanud Võru suurimas tööstusettevõttes Wermo kommertsdirektorina. Hummal vedas ka ASi Swe-Est Food käima.
Kunagi varem pole Võru linna eelarve nii põhjalikult esitatud kui tema juhtimisel.
Abilinnapea majandusalal on Tõnu Jõgi. Ta tuli linnavalitsusse edukast erafirmast Wõro Kommerts, mis on üks esimesi erafirmasid Võrus. Jõgil on suur ärikogemus.
Loodan, et nende meeste abil majanduselu elavneb.
See algatus tuli ettevõtjatelt. Võru maavalitsus haaras sellest kinni ning asus koos edumeelsemate firmajuhtidega seda edasi arendama.
See, et Võrumaal on tihe teedevõrk ja siit läheb läbi raudtee, ei ole põhiargument. Tähtis on see, millist lisaväärtust suudaks Võru transiidikeskusena juurde toota. Kindlasti saaks rakendada ETK lõunapiirkonna mahukaid laopindu ja töötajaid kaupade pakendamiseks, laiemalt saaks kasutada ka ASi Võru Juust külmkambreid.
Endise Võru MEKi ühiselamu ühes püstakus on Hermese nime kandev hotell, majutusvõimalus on ka Kubijal, aga esindushotelli linnal tõepoolest pole.
Hotelli ehitamise soovidega huvilisi on küll käinud, aga peljatakse, et suured kulutused ei tasu end piisavalt ruttu ära. Majutusprobleem on kindlasti üks põhjus, miks Võrus praegusest rohkem turiste ei käi.
Augustis ootame Võrru 11 000 külalist Händeli tulevärgimuusika ettekandele. Seda tuleb juhatama Neeme Järvi. Kardan, et külaliste majutamisel tuleb kogu Kagu-Eesti majutuskohtadest puudus.
Valusaim küsimus on maa erastamine. Kinnisturegistrisse on kantud 300 üksust 2000st. Eeloleva kahe aastaga oleks vaja ära teha töö, mida pole suudetud viie aastaga. Selleks, et 1999. aastaks oleks Võrus kõik krundid erastatud, peaksime iga päev registrisse kandma 3 üksust.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele