4. veebruar 1997
Jaga lugu:

Eesti kapital peab ambitsioonikaid plaane

Praegu on tekkinud enneolematu huvi Läti, Leedu ja Venemaa aktsiaturu vastu. Iga tõsisem institutsionaalne investor, olgu selleks siis pank või fond, loeb oma kohuseks laiendada haaret itta ja lõunasse. Seega veab väike Eesti osa oma kapitalist sõbralikesse naaberriikidesse, ehkki summad pole teab mis suured. Üldiselt kiputakse situatsiooni, kui kapital riigist välja voolab, pidama ärevust tekitavaks signaaliks. Kapitalile miski selles piirkonnas ei meeldi: kõrged maksud, rahasüsteemi nõrkus, madal konjunktuur, piirangud tegutsemisvabadusele jne. Eesti kapitali puhul võib siiski rääkida uute turgude vallutamisest.

Ikkagi kipub keelele küsimus, kas Eesti on ennast juba investorite jaoks ammendanud? Kas börsitõus jäi sama lühikeseks kui kevad kõrbes? Ei tahaks sellega küll nõustuda. Ehk on Eesti investor tõusunumbritest liialt ära hellitatud ja viskab kergesti püssi põõsasse. Lätis terendab ees peegelpilt Eesti börsiimest -- 5--6kordsest tõusust poolteise aastaga.

Mismoodi saaks Lätis kerge vaevaga raha teha? Väidetavalt on Läti erastamisega Eestist kõvasti maha jäänud. Seda viga annaks Eesti kapitaliga parandada. Alustades kõige madalamalt tasemelt ja tegutsedes kõige põhjalikumalt, tuleks EVP analoogi Läti vaut?eriga erastada mõni Saku õlletehase või farmaatsiatehase analoog. Siis oodata niikaua, kuni ettevõtte aktsia jõuab Riia börsile. Eesti näitel peaks aktsia hind börsile jõudmisel kindlasti tõusma. Ajavahemik erastamise ja börsile jõudmise vahel tulevikus ilmselt üha väheneb. Niiviisi loodab Eesti kapital Lätis kiirelt raha teenida.

Kas sellise strateegiaga on võimalik ka kaotada? Praktiliselt vist mitte. Ehkki vaeva tuleb näha, sest enam pole asjad käe-jala juures ja mõningad ohud jäävad. Vaut?eritega kauplemine pole Lätis niisama lihtne kui Eestis EVPdega, sest igalt tehingult tuleb maksta riigile maksu. Hind vaut?erite kokkuostmisel on meie mõistes äraspidine: mida suurem ostupakett, seda kõrgem on ühe vaut?eri hind. Vaut?ereid, mille hind on küll madal, ca 3--5% nominaalist, ei olegi nii lihtne kokku osta.

Välisinvestoreid julgustab Lätis valuutakomitee tüüpi rahasüsteem, samasugune nagu Eestis ja samasugune, millest Leedu sel nädalal loobus. Leedu on teinud selle otsusega kahtlemata karuteene kõigile kolmele Balti riigile, sest Balti riike võetakse endiselt ühtse regioonina ja nii mõjutab Leedu otsus kindlasti ka Lätit ja Eestit. Tallinna börs võib küll võita kohaliku investori arvel, kes ilmselt mõtleb nüüd veidi kauem, enne kui Leetu läheb.

Hasartsed ja vallutusplaanidega (üksik)investorid, kes on valmis raskusi trotsima, jäävad kahtlemata alles. Teiseks on geograafia laiendajateks fondid, kes on hoolimata otstarbekusest lihtsalt sunnitud pakkuma valikut igasugusele maitsele. Kuid mõelgem end ühe Eesti väikeinvestori olukorda. Tal on õnnestunud nt 40 krooniga soetada Hansapanga aktsiaid või 30 krooniga Hoiupanga aktsiaid. Ta on omadega kindlalt plussis, mida ei kõiguta börsi võimalikud tagasilangused.

Ehkki praegu veel dividende ei maksta, jõuab kunagi kätte ka see aeg. Tuleviku kindlustamise seisukohalt võivad aktsiad olla vägagi suure väärtusega. Mingist kunagi loetud raamatust meenub katke: «pere elatis oli kasin ja kui poleks olnud kaht pärandatud kompanii aktsiat...» Nendele, kes tahavad aktsiatega oma tulevikku kindlustada, on börsi stabiilsuse parim garantii.

Jaga lugu:
Hetkel kuum