1. jaanuaril 1997 hakkas kehtima muudetud liikluskindlustuse seadus. Vastavalt seadusele ei kuulu poolhaagised enam sundkindlustamisele. Järelikult ei saa poolhaagist kindlustada, samuti ei ole võimalik poolhaagistele väljastada Rohelist kaarti.
Nimetatud probleemi lahendus on piirikindlustusleping, mis sõlmitakse selle riigi piiril, kus nõutakse poolhaagise kindlustust.
Enamikus riikides, mida külastavad Eesti sõidukid (Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Soome, Ungari, Poola, Rumeenia), peavad haagised (ka poolhaagised) olema eraldi kindlustatud. Nendes riikides hüvitatakse kahju vedava sõiduki kindlustuse alusel, kui haagisega tekitatakse kahju ja haagis liigub koos vedukiga. Kui haagis (poolhaagis) on lahti haakunud või seisab iseseisvalt, siis kindlustusjuhtumi saabumisel hüvitatakse kannatanule kahju haagise (poolhaagise) kindlustuse alusel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mõnes riigis (Taani, Norra, Kreeka, Rootsi, Eesti) ei kuulu poolhaagised kohustuslikule kindlustamisele. Kui poolhaagis on lahti haakunud või seisab iseseisvalt, siis kindlustusjuhtumi tekkimisel hüvitatakse kannatanule kahju viimase poolhaagist vedanud veduki kindlustuse alusel.