Aasta algusest on suurim tootlikkuse kasv olnud alles alustanud Venemaa turuga seotud investeerimisfondidel. Avalikest investeerimisfondidest suurima tootlikkusega on sel aastal olnud Hoiupanga Venemaa Investeerimisfond, mille osaku puhasväärtus on 1000 kroonilt jaanuari alguses tõusnud 1745 kroonile.
Fond investeerib Venemaa aktsiatesse ja võlakirjadesse. Fondihaldur Vadim Ogne?t?ikovi sõnul on aktsiad atraktiivsemad, kuna võlakirjade intressimäärad on alates eelmise aasta sügisest kukkunud. Suurima hinnatõusu viimasel ajal tegid kohaliku energeetika ja telekommunikatsiooni ettevõtete aktsiad, mis põhjustaski fondi suure tootlikkuse.
Tallinna Panga Ida-Euroopa Investeerimisfond on riski hajutamiseks paigutanud oma vahendeid peale Venemaa ka Läti ja Leedu ettevõtete aktsiatesse.
Hoiupanga Investeerimisfondis on rõhuasetus Eesti ettevõtete väärtpaberitel. Leedu, Läti ja Venemaa väärtpaberid on portfellis võrdsete osadena, kinnitas Hoiupanga Aktivajuhtimise ASi tegevdirektor Kristjan Hänni.
Balti Kasvufondi halduri Anneli Truuverti hinnangul on tänaseks raha väljavool Eestist ida ja lõuna finantsturgudele juba peatunud. Balti Kasvufond on seni investeerinud põhiliselt kohalikule turule.
Selle aasta alguses hakkas Balti Kasvufond suurendama oma portfellis ka Läti ja Leedu väärtpaberite osakaalu.
Balti Kasvufond on investeerinud suure osa vahenditest võlakirjadesse. Truuverti sõnul vähendab võlakirjade osa ühelt poolt küll fondi tootlust, kuid annab investeeringule täiendava turvalisuse.
Väärtpaberispetsialistide hinnangul on fondide populaarsuse suurenemine põhjustatud väikeinvestorite teadlikkuse kasvust.
Aktsiaturule otse investeerimine annab teoreetiliselt küll suuremat tulu, kuid ka tõenäosus oma rahast täielikult ilma jääda on suur. Samuti on võimalik väiksema rahasumma omajal fondi abil saada endale mitme väärtpaberi vahel jaotatud portfelli. Väikeste summade eest erinevaid aktsiaid ostes võivad teenustasud olla suuremad kui aktsiate kauplemisega teenitav tulu.
Ogne?t?ikovi hinnangul peaks väikeinvestor investeerimisfondi kasutama kindlasti Venemaa ettevõtetesse investeerides, sest sealne väärtpaberiturg ei ole nii arenenud nagu Eestis. Venemaal ei ole keskdepositooriumi ega börsi, samuti on seal teised raamatupidamisreeglid ning ka arveldused võtavad rohkem aega. Hansapanga peaanalüütiku Katrin Kaarli sõnul võivad sealsed ülekanded venida 20 päevani, mis suurendab kauplemisel valuutariski.
Majandusministeeriumi osakonnajuhataja väikeinvestor Kalev Pikaru lausus, et tema poolehoid hakkab üha enam kalduma investeerimisfondide poole, sest sealsed spetsialistid tunnevad oma tööd ja valdavad informatsiooni. «Minu kui väikeinvestorini ei pruugi edukaks investeeringuks vajaminev informatsioon üldse jõuda,» lausus ta.
Kartin Kaarli sõnul jääb aktsiaturgude tootlus kõrgemaks teistest kohalikest investeerimisvõimalustest. Pangadeposiidid võimaldavad aastas 5--6% tulu. Kaarli sõnul on aktsiatega tegelavates fondides tulu mitmeid kordi suurem.
Kalev Pikaru lisas, et fondidest rääkides teeb teda samas ettevaatlikuks nende Albaania väikeinvestorite kogemus, kes hiljuti toimunud fondide pankrotistumise ajal kaotasid investeeritud raha.
Hoiupanga aktsiaturgude osakonna juhataja Charlie Viikbergi sõnul annaks positiivse tõuke fondide osakaalu suurenemisele väärtpaberiturul pensionifondide tekkimine.
«Selle aasta jooksul võiksid fondide mahud mitmekordistuda,» prognoosis Kristjan Hänni.
Riigikogu heakskiidu saanud investeerimisfondide seadus näeb ette piirangud fondi vahendite paigutamisele. Alates 1. juulist 1999. a. võivad fondid üle viie protsendi oma aktivatest paigutada ühte väärtpaberisse vaid juhul, kui nende koguväärtus ei ületa 40% fondi varadest. Seaduses sätestatud fonde valitseva ühingu aktsiakapital peab olema 2 mln krooni, seda alates 1. jaanuarist 1999. aastal.
Kristjan Hänni hinnangul on hea, et investorite raha on natuke paremini hajutatud ja ühele konkreetsele emitendile ei ole tehtud liiga suuri panuseid.
«Meie töö oluliselt ei muutu, sest suuremad fondid on nagunii väga lähedased tulevase seaduse paigutuse piirangutele,» nentis Hänni.
Seotud lood
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.
Viimased uudised
Istungil konsulteeriti ChatGPTga
USA uus president võiks panna Euroopat pingutama
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele