Fondid mitmekordistavad mahtu

Hoiupanga Investeerimisfondis on rõhuasetus Eesti ettevõtete väärtpaberitel. Leedu, Läti ja Venemaa väärtpaberid on portfellis võrdsete osadena, kinnitas Hoiupanga Aktivajuhtimise ASi tegevdirektor Kristjan Hänni.

Balti Kasvufondi halduri Anneli Truuverti hinnangul on tänaseks raha väljavool Eestist ida ja lõuna finantsturgudele juba peatunud. Balti Kasvufond on seni investeerinud põhiliselt kohalikule turule.

Selle aasta alguses hakkas Balti Kasvufond suurendama oma portfellis ka Läti ja Leedu väärtpaberite osakaalu.

Balti Kasvufond on investeerinud suure osa vahenditest võlakirjadesse. Truuverti sõnul vähendab võlakirjade osa ühelt poolt küll fondi tootlust, kuid annab investeeringule täiendava turvalisuse.

Väärtpaberispetsialistide hinnangul on fondide populaarsuse suurenemine põhjustatud väikeinvestorite teadlikkuse kasvust.

Aktsiaturule otse investeerimine annab teoreetiliselt küll suuremat tulu, kuid ka tõenäosus oma rahast täielikult ilma jääda on suur. Samuti on võimalik väiksema rahasumma omajal fondi abil saada endale mitme väärtpaberi vahel jaotatud portfelli. Väikeste summade eest erinevaid aktsiaid ostes võivad teenustasud olla suuremad kui aktsiate kauplemisega teenitav tulu.

Ogne?t?ikovi hinnangul peaks väikeinvestor investeerimisfondi kasutama kindlasti Venemaa ettevõtetesse investeerides, sest sealne väärtpaberiturg ei ole nii arenenud nagu Eestis. Venemaal ei ole keskdepositooriumi ega börsi, samuti on seal teised raamatupidamisreeglid ning ka arveldused võtavad rohkem aega. Hansapanga peaanalüütiku Katrin Kaarli sõnul võivad sealsed ülekanded venida 20 päevani, mis suurendab kauplemisel valuutariski.

Majandusministeeriumi osakonnajuhataja väikeinvestor Kalev Pikaru lausus, et tema poolehoid hakkab üha enam kalduma investeerimisfondide poole, sest sealsed spetsialistid tunnevad oma tööd ja valdavad informatsiooni. «Minu kui väikeinvestorini ei pruugi edukaks investeeringuks vajaminev informatsioon üldse jõuda,» lausus ta.