• OMX Baltic0,33%301,01
  • OMX Riga−0,14%891,77
  • OMX Tallinn0,63%2 081,64
  • OMX Vilnius0,3%1 206,03
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,24%8 801,76
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,94
  • OMX Baltic0,33%301,01
  • OMX Riga−0,14%891,77
  • OMX Tallinn0,63%2 081,64
  • OMX Vilnius0,3%1 206,03
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,24%8 801,76
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,94
  • 21.03.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Liberaalsuse kants Eestis on pealinn

762 firmajuhti ja 111 reklaamispetsialisti haaranud uuring näitas, et sotsiaalse turumajanduse toetajate arv on suurem maal asuvate ettevõtete, väiksema käibega ja töötajate arvuga firma juhtide seas.
Saar Polli president Andrus Saar nentis, et liberaalse turumajanduse pooldamine on absoluutselt Tallinna-keskne. Maal asuvate ettevõtete juhtidest pooldab sotsiaalset turumajandust 62%, Tartus 39% ja Tallinnas 29% ettevõtete juhtidest.
Erinevus tuleb välja ka rahvuse järgi -- eestlastest juhtidest pooldab liberaalset turumajandust 57%, mitte-eestlastest 37%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuni 0,5 miljoni kroonise aastakäibega firma juhtidest toetas sotsiaalset turumajandust 47%, kui firma käive oli üle 50 miljoni krooni, langes toetajate protsent neljateistkümneni.
Hoiupanga juhatuse liikme Aavo Koka sõnutsi on uuringu tulemused küllaltki loogilised. «Ettevõtted, mis tegutsevad tugeva turuga majanduskeskkonnas, toetavad liberaalset turumajandust, kehvemast majanduskeskkonnast pärit ootavad riiklikku panust,» lausus Kokk. Uuringu põhjal tuleks kas hakata nõrku piirkondi soodustama või üritada tekitada liberaalset majanduskeskkonda ka väljaspool Tallinna, lisas ta.
ASi Mainor juhatuse esimees Ülo Pärnits ütles, et tema näeb tulevikku just sotsiaalses turumajanduses. Kui võtta riiklik regulatsioon, siis selles osas sotsiaalne ja liberaalne turumajandus ei erine, rääkis Pärnits. Kahe majanduspoliitika mõningane erinevus seisneb tema sõnul just asjaolus, kui palju ettevõtte kasumist läheb ümberjaotamisele.
Ka EMEXi direktor Toomas Keridon märkis, et küsitluses esitatud definitsioonide põhjal peaks ta end liigitama pigem sotsiaalse turumajanduse pooldajate hulka. «Ka Ameerika ühiskond, mis on minu arvates piisavalt liberaalne, sarnaneb esitatud definitsioonidest pigem sotsiaalse turumajanduse omaga,» tõdes ta. Esitatud liberaalse turumajanduse kirjeldus on Keridoni sõnul võimalik ainult madala arengutasemega ühiskonnas.
Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimees Indrek Saul sõnas, et ta on liberaalse turumajanduse pooldaja: «Seda eeldusel, et täiskasvanud inimesed peavad ise hakkama saama. Kui me lasteaiatädi mängime, siis ei saagi nad hakkama ja sellepärast küll ei pea Eesti sotsiaalset turumajandust valima.»
Selleks, et toetus liberaalsele turumajandusele ka nõrga majanduskeskkonnaga piirkondades areneks, tuleks Koka sõnul Eestisse meelitada veel rohkem investeeringuid. Ta lisas, et juba praegu on hakanud investeeringud ka Tallinnast väljapoole liikuma.
Teiste majanduskeskkonna arendamise võimalustena nimetas Kokk kinnisvaraturu arendamist ja riiklike investeeringute suunamist näiteks Interneti levikusse ja haridusse. Samuti on Koka sõnul oluline Tallinna--Tartu kiirtee väljaehitamine.
Liberaalne turumajandus -- riigi roll ühiskonna juhtimisel on minimaalne. Valitsevad turumajanduslikud suhted, mille järgi võidab tugevam. Majandussuhetes on kõik võrdsed, Eesti majandust ei kaitsta mingite tollidega. Turumajanduslikud suhted on nii meditsiinis, hariduses kui kultuuris.
Sotsiaalne turumajandus -- riigis valitsevad valdavalt turumajanduslikud suhted, kuid samas püütakse silmas pidada ka vaesemate inimeste huve nii hariduse saamisel, töökohtade muretsemisel, paljulapseliste perede toetamisel ja riigi oma majanduse kaitsmisel. Loomulikult tähendab taoline tee maksude suurendamist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele