Kreenholm tahab EVPde abil võlast vabaneda

Leimann ütles, et erastamisagentuuri nõukogu arutas kolmapäeval Kreenholmi ettepanekut, kuid mingit otsust selle kohta ei langetanud. «On olemas võimalus, kuidas me saaksime Kreenholmi aidata, muutes teatud määral ettevõtte erastamislepingut ja andes neile võimaluse kasutada EVPsid võla tasumisel,» lausus Leimann. Samas lisas ta, et see on praegu vaid konstruktsioon, millega erastamisagentuur peaks edasi töötama.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütles, et agentuuril pole Kreenholmi võlgade tasumise ettepaneku vastu midagi, kuna agentuuri soov on see, et erastatud ettevõttel läheks võimalikult hästi.

Kreenholmi Valduse peadirektor Meelis Virkebau lausus, et käesoleval aastal, kui ettevõte peab hakkama riigile tasuma põhivõlga, tuleb neil koos intressidega maksta 66 miljonit krooni. Võrdluseks, kahel esimesel erastamisele järgnenud aastal maksis Kreenholm riigile üksnes võlaintresse 16 miljonit krooni aastas. Samal ajavahemikul investeeris firma ettevõttesse kokku ligi 65 miljonit krooni.

«Kreenholmis on tootmine niivõrd suur ja kõik erinevad tootmislõigud vajavad investeeringuid, et tekib küsimus, kas me suudame neid kõiki jõus hoida,» ütles Virkebau.

Pakkusime välja, et Kreenholmi Rootsis asuv emafirma Borås Wäfveri suurendab veel käesoleva aasta esimesel poolel ettevõtte aktsiakapitali 12 miljoni krooni võrra, et aidata Kreenholmi majanduslikku kasvu finantseerida, lausus Virkebau. Teise ettepanekuna lubas Kreenholm säilitada veel järgmiseks kolmeks aastaks ettevõttes investeeringute ja tööhõive garantii. Erastamislepingu alusel peaks Kreenholmis lõppema investeeringute ja tööhõive garantii sellel aastal.

Kreenholmi erastajale üle läinud 263,5 miljoni krooni suurune maksuvõlg tekkis 1990. aastate alguses, kui vabrikule arvutati tulumaksuvõlg Venemaale saadetud eksporttoodangu pealt, mille eest ettevõttele raha ei laekunud.