- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Potentsiaalsest tulumaksukohustusest
Viimasel ajal on palju küsitud, kas Eestis tuleb potentsiaalset tulumaksukohustust bilansis kajastada? Alternatiivselt võiks küsida, kas Eestis tuleb täita Eesti Vabariigi riigikogus 8. augustil 1994 vastu võetud raamatupidamise seaduse nõudeid?
Potentsiaalne tulumaks on võrdne aruandeaasta kasumile vastava tulumaksukulu ja maksuseaduste alusel arvutatud tulumaksu erinevusega. Kuna enamasti on viimane väiksem, siis sellest tekib tulevikus maksmisele kuuluv reaalne kohustus, mida Eestis on hakatud kutsuma «potentsiaalseks tulumaksukohustuseks».
Näiteks kehtib Eestis põhivara soetamisel maksusoodustus, mille alusel saab tulumaksu maksmist edasi lükata: esimesel aastal on maksuamortisatsioon 40% kõrgem kui samade põhivarade amortisatsioon raamatupidamise seaduse alusel. Siinjuures võib veel lisada, et potentsiaalne tulumaks on riigi poolt ettevõtetele nullintressiga antud krediit.
Seda probleemi puudutavad otseselt raamatupidamise seaduses toodud tulude ja kulude vastavuse ja konservatiivsuse printsiip.
Esimese järgi tuleb aruandeperioodi tuludest maha arvata samade tuludega seotud kulud. Asjaolu, et riik on otsustanud osa antud perioodi tulumaksust sisse nõuda kunagi hiljem, ei saa olla aastaaruandes kulu mittekajastamise aluseks.
Konservatiivsuse printsiibi (raamatupidamise seaduse § 5 punkt 12) järgi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. Kuna potentsiaalne tulumaks on teadaolev ja kunagi tulevikus maksmisele kuuluv kohustus, siis selle mittekajastamine on vastuolus Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega.
Sama teemat käsitleb ka Eesti Vabariigi raamatupidamise toimkonna istungi protokolliline otsus 16. juunist 1995 nr 9--2 «Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja üldnõuded».
Selle dokumendi punktis C12 on öeldud, et «materiaalselt fikseeritavate potentsiaalsete kohustuste hulka kuuluvad näiteks garantiikohustus, pensionikindlustus ja potentsiaalne tulumaksukohustus.»
Lisatud on, et nende «...arvestamise aluseid ja meetodeid käsitletakse eraldi juhendites.»
Siinjuures on alusetu väita, et potentsiaalset tulumaksukohustust ei pea Eestis kajastama, kuna raamatupidamise toimkond ei ole vastavasisulist juhendit poolteise aasta jooksul välja andnud.
Lisaks eelnevale, mis lähtub eranditult ainult Eestis kehtivast raamatupidamise seadusest, on rahvusvahelises raamatupidamise standardis nr 12 (IAS 12) käsitletud ka potentsiaalse tulumaksunõude kajastamist. Nõue tekib näiteks sellisel juhul, kui aruandeaastal on kahjum. IAS 12 järgi tuleb nimetatud nõue kajastada, kui on selge, et järgmistel aastatel toodab ettevõte piisavalt kasumit aruandeaasta kahjumi katmiseks.
Kuigi meie raamatupidamise seadus ei nõua (sealjuures ka ei keela) potentsiaalse tulumaksunõude kajastamist, leian, et tingimuste olemasolu korral on vastava nõude arvesse võtmine õigem ja õiglasem (ehk see annab majandusinfo tarbijatele parema pildi ettevõtte majandusolukorrast).
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele