25 märts 1997

Potentsiaalsest tulumaksukohustusest

Viimasel ajal on palju küsitud, kas Eestis tuleb potentsiaalset tulumaksukohustust bilansis kajastada? Alternatiivselt võiks küsida, kas Eestis tuleb täita Eesti Vabariigi riigikogus 8. augustil 1994 vastu võetud raamatupidamise seaduse nõudeid?

Potentsiaalne tulumaks on võrdne aruandeaasta kasumile vastava tulumaksukulu ja maksuseaduste alusel arvutatud tulumaksu erinevusega. Kuna enamasti on viimane väiksem, siis sellest tekib tulevikus maksmisele kuuluv reaalne kohustus, mida Eestis on hakatud kutsuma «potentsiaalseks tulumaksukohustuseks».

Näiteks kehtib Eestis põhivara soetamisel maksusoodustus, mille alusel saab tulumaksu maksmist edasi lükata: esimesel aastal on maksuamortisatsioon 40% kõrgem kui samade põhivarade amortisatsioon raamatupidamise seaduse alusel. Siinjuures võib veel lisada, et potentsiaalne tulumaks on riigi poolt ettevõtetele nullintressiga antud krediit.

Seda probleemi puudutavad otseselt raamatupidamise seaduses toodud tulude ja kulude vastavuse ja konservatiivsuse printsiip.

Esimese järgi tuleb aruandeperioodi tuludest maha arvata samade tuludega seotud kulud. Asjaolu, et riik on otsustanud osa antud perioodi tulumaksust sisse nõuda kunagi hiljem, ei saa olla aastaaruandes kulu mittekajastamise aluseks.

Konservatiivsuse printsiibi (raamatupidamise seaduse § 5 punkt 12) järgi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. Kuna potentsiaalne tulumaks on teadaolev ja kunagi tulevikus maksmisele kuuluv kohustus, siis selle mittekajastamine on vastuolus Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega.

Sama teemat käsitleb ka Eesti Vabariigi raamatupidamise toimkonna istungi protokolliline otsus 16. juunist 1995 nr 9--2 «Raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted ja üldnõuded».

Selle dokumendi punktis C12 on öeldud, et «materiaalselt fikseeritavate potentsiaalsete kohustuste hulka kuuluvad näiteks garantiikohustus, pensionikindlustus ja potentsiaalne tulumaksukohustus.»

Lisatud on, et nende «...arvestamise aluseid ja meetodeid käsitletakse eraldi juhendites.»

Siinjuures on alusetu väita, et potentsiaalset tulumaksukohustust ei pea Eestis kajastama, kuna raamatupidamise toimkond ei ole vastavasisulist juhendit poolteise aasta jooksul välja andnud.

Lisaks eelnevale, mis lähtub eranditult ainult Eestis kehtivast raamatupidamise seadusest, on rahvusvahelises raamatupidamise standardis nr 12 (IAS 12) käsitletud ka potentsiaalse tulumaksunõude kajastamist. Nõue tekib näiteks sellisel juhul, kui aruandeaastal on kahjum. IAS 12 järgi tuleb nimetatud nõue kajastada, kui on selge, et järgmistel aastatel toodab ettevõte piisavalt kasumit aruandeaasta kahjumi katmiseks.

Kuigi meie raamatupidamise seadus ei nõua (sealjuures ka ei keela) potentsiaalse tulumaksunõude kajastamist, leian, et tingimuste olemasolu korral on vastava nõude arvesse võtmine õigem ja õiglasem (ehk see annab majandusinfo tarbijatele parema pildi ettevõtte majandusolukorrast).

Hetkel kuum