Kuigi tehas paiskab tahma õhku 1993. aasta 82 200 tonni asemel sel aastal prognooside kohaselt 2500 tonni, on linn tahmane. Vähemalt nii näib võhikule.
Kunda Nordic Tsemendi haldusdirektor ja Kunda linnavolikogu esimees Arvo Vainlo on veidi nördinud, et fotograaf otsib tehase territooriumilt kõige tahmasemaid objekte.
«Korraks siia tulnu näeb ainult tahma, pidevalt siin olles näed aga, millised tohutud muutused on tegelikult toimunud,» lausub ta.
ASi Kunda Nordic Tsement käive on suurenenud 1992. aasta 37 miljonilt kroonilt 283 miljonile kroonile möödunud aastal.
Firma soomerootslasest tegevdirektor Jan Owren, kes on 25 aastat oma elust pühendanud ehitusmaterjalide tootmisele, on veendunud, et Kunda tsemenditehasest saab sajandivahetuseks kasumit tootev firma.
Kerge see ei ole. 1996. aastal oldi veel 30 miljoni krooniga kahjumis. Tehasel on umbes poole miljardi kroonine laenukoorem, kusjuures seni on nelja aasta jooksul tasutud vaid laenuintresse. Sel aastal tuleb hakata maksma tagasi ka põhivõlga.
Owren on aga veendunud, et 1997. aasta lõpeb nullkasumiga. Ta räägib pikemalt kokkuhoiust, säästudest ja rentaablusest, mis investeeringute abil nüüd näha peaksid olema. Töötajate koolitamine tema sõnul juba käib.
Owren loodab palju ka Kunda sadamalt, mis täielikult Kunda tsemenditehasele kuulub ja 60% käibest just tsemendivedudest saab.
Umbes 600 000tonnise aastase kaubakäibega sadama tegevus on tsemendi laadimiselt laienenud juba ka turba, puitmaterjalide ja teiste kaubaartiklite vedude teenindamisele.
Kunda sadama kapten Aadu Nurmsalu kinnitab, et pika lepinguga stabiilseid kliente on sadamal 30.
Läbirääkimised Kohtla-Järvel asuva väetisetehasega Nitrofert praegu käivad ja selle miljonitonnise aastatoodangu suunamine Muuga ja Ventspilsi sadama asemel läbi Kunda sadama on Owreni suur plaan. Mingeid kokkuleppeid meil aga ei ole, lisab Owren samas.
Veel hiljuti Eesti edukaima eksportija tiitli pälvinud Kunda Nordic Tsement vedas 1996. aastal 635 000tonnisest toodangust 517 000 tonni Eestist välja.
Balti riikide tsemenditurust hõlmab tehas kolmandiku. «Sellel aastal tahaks 5 protsendi võrra Balti turul oma osa kasvatada,» tutvustab Owren plaani.
ASi Kunda Nordic Tsement juhatuse liige Aadu Kana mainib samas Leedu kehtestatud 40dollarilist importtsemendi tonni miinimumhinda. See on kõrgem hind kui Kunda tehas seni Leedus võttis.
Leedu on rikkunud Balti riikide vahelisi vabakaubandusleppeid, kinnitab Kana ja lisab, et asi on antud valitsusorganeile arutada.
Lisaks ekspordib tehas toodangut veel Poolasse, Saksamaale, Põhjamaadesse, Venemaale ja ka Lääne-Aafrikasse Gaanasse.
Aprilli teisel poolel tulebki Kunda sadamasse suurim laev, mis seal kunagi käinud on ja viib Aafrikasse 40 000 tonni tsementi. See on Eesti turu kolme kuu nõudlus.
Owren loodab, et energiahinnad Eestis ei kasvaks sedavõrd, et Kunda tsement maailmas konkurentsivõime kaotaks.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.