California majandusuuringute keskuse andmetel ulatub 2 mln elanikkonnaga Silicon Valley SKT 65 mld kroonini, mis on sama palju kui T?iili SKT, kus elanikke on 15 mln.
Keskmine reaalpalk kasvas mullu 5%, ulatudes 43 510 dollarini, tarkvarafirmades oli palk kaks korda suurem. Samal ajal kasvas mujal Ameerikas reaalpalk vähem kui 1% ning ulatus 28 040 dollarini. Tööpuude asemel napib piirkonnas tööjõudu.
Tehnoloogia arvele langeb USA SKTst 10%, mida Silicon Valley 6000 kõrgtehnoloogiafirmat, aastase kogukäibega 200 mld dollarit, üritavad tõsta. Personaalarvutite järel on juba alustatud uue Internetil põhineva tegevusalaga, mis tõotab kujuneda veelgi ulatuslikumaks.
Microsofti guru Bill Gates asub Seattle'is, Compaq Texases ning IBM New Jerseys, lõviosa ülejäänud juhtivatest tehnoloogiafirmadest -- Sun Microsystems, Hewlett-Packard, Oracle, Netscape, Cisco, Intel jt, on aga koondunud Silicon Valleysse.
Piirkonna iga viies firma on nn gasell-firma, mis tähendab, et igal viimasel neljal aastal kasvasid tulud 20%. Valdavalt asutati firmad riskikapitali toel, selle rahastamise vormi on Silicon Valley täiuslikkuseni arendanud.
Näiteks on Kleiner Perkins Caulfield & Byers investeerinud miljard dollarit, aitamaks käivitada 250 ettevõtet, mille tulud 1995. a ulatusid 44 mld dollarini ning firmade koguväärtus 85 miljardini.
Iga riigi valitsus unistab tänapäeval oma Silicon Valleyst. Ameerikas üksi on rajatud Silicon Desert, Silicon Alley, Silicon Hills ning Silicon Forest. Sarnased projektid on käivitanud Taiwan, Iisrael, India ja Suurbritannia.
Poliitikud näevad Silicon Valleys eelkõige kõrgtehnoloogia tööstust. Samas on avaldatud arvamust, et Silicon Valley eeskuju on pigem organisatsiooniline kui tehnoloogiline.
Gasellide arvele langeb Ameerikas enam kui 3/4 uusi töökohti, Euroopas ja Jaapanis on proportsioonid samad. Suurte firmade organisatsioon on kõikjal muutumas paindlikumaks nii väiksemateks üksusteks ümberorganiseerimise kui töötajatele suurema vastutuse andmise tõttu. Järjest enam töölisi ei tööta enam täisajaga töökohtadel.
Silicon Valley pakub huvi poliitikuile ja majandusteadlastele. Stanfordi ülikoolist kujuneb uute majanduskasvu käsitlevate teooriate keskus, kus väidetakse, et väheneva piirkasulikkuse seadus ei kehti uutesse ideedesse ja tehnoloogiasse paigutatud raha puhul, kui investor on ettevõtja, mitte valitsus.
Prantsusmaa president Jacques Chirac on konsultatsioone võtnud nii Bill Gates'ilt kui Stanfordi koolitusega Bernard Litaud'lt, Prantsuse edukaima tarkvarakompanii Business Objects direktorilt. Ka sellised Silicon Valley probleemid, nagu kuidas koolitada inimesi maailmale, kus seeniori staatus ei taga kindlust; kuidas jaotada tulu võitja-võtab-kõik-mentaliteediga majanduses ning toime tulla «õõnestuva» tööstusbaasiga, on üles kerkinud mitme riigi parlamentides. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997
Seotud lood
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele