Microsofti guru Bill Gates asub Seattle'is, Compaq Texases ning IBM New Jerseys, lõviosa ülejäänud juhtivatest tehnoloogiafirmadest -- Sun Microsystems, Hewlett-Packard, Oracle, Netscape, Cisco, Intel jt, on aga koondunud Silicon Valleysse.
Piirkonna iga viies firma on nn gasell-firma, mis tähendab, et igal viimasel neljal aastal kasvasid tulud 20%. Valdavalt asutati firmad riskikapitali toel, selle rahastamise vormi on Silicon Valley täiuslikkuseni arendanud.
Näiteks on Kleiner Perkins Caulfield & Byers investeerinud miljard dollarit, aitamaks käivitada 250 ettevõtet, mille tulud 1995. a ulatusid 44 mld dollarini ning firmade koguväärtus 85 miljardini.
Iga riigi valitsus unistab tänapäeval oma Silicon Valleyst. Ameerikas üksi on rajatud Silicon Desert, Silicon Alley, Silicon Hills ning Silicon Forest. Sarnased projektid on käivitanud Taiwan, Iisrael, India ja Suurbritannia.
Poliitikud näevad Silicon Valleys eelkõige kõrgtehnoloogia tööstust. Samas on avaldatud arvamust, et Silicon Valley eeskuju on pigem organisatsiooniline kui tehnoloogiline.
Gasellide arvele langeb Ameerikas enam kui 3/4 uusi töökohti, Euroopas ja Jaapanis on proportsioonid samad. Suurte firmade organisatsioon on kõikjal muutumas paindlikumaks nii väiksemateks üksusteks ümberorganiseerimise kui töötajatele suurema vastutuse andmise tõttu. Järjest enam töölisi ei tööta enam täisajaga töökohtadel.
Silicon Valley pakub huvi poliitikuile ja majandusteadlastele. Stanfordi ülikoolist kujuneb uute majanduskasvu käsitlevate teooriate keskus, kus väidetakse, et väheneva piirkasulikkuse seadus ei kehti uutesse ideedesse ja tehnoloogiasse paigutatud raha puhul, kui investor on ettevõtja, mitte valitsus.
Prantsusmaa president Jacques Chirac on konsultatsioone võtnud nii Bill Gates'ilt kui Stanfordi koolitusega Bernard Litaud'lt, Prantsuse edukaima tarkvarakompanii Business Objects direktorilt. Ka sellised Silicon Valley probleemid, nagu kuidas koolitada inimesi maailmale, kus seeniori staatus ei taga kindlust; kuidas jaotada tulu võitja-võtab-kõik-mentaliteediga majanduses ning toime tulla «õõnestuva» tööstusbaasiga, on üles kerkinud mitme riigi parlamentides. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997