Eesti Raadio protestib hinnatõusu vastu

1. mail tõstab Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS oma teenuste hinda telekanalitele 7--18%, eraraadiojaamadele 18% ja Eesti Raadiole ligi 30%.

«Suhtumine klientidesse on mitmesugune, meile näiteks tahetakse hinnatõusust suurem osa koormaks panna kui teistele,» lausus Eesti Raadio finantsdirektor Joel Sarv.

Sarv ütles, et saatekeskus on monopoolses seisus olev ettevõtte ja Eesti Raadiol puudub võimalus osta saatjaid mõnelt teiselt firmalt. Oma saatejaama ehitamise kulud ulatuksid suurusjärku 15--20 miljonit, lisas ta.

Kuna Eesti Raadio on seoses loobumisega enamikust kesklainete saatjaist vähendanud saatjate tellimist ringhäälingu saatekeskuselt, ütleb sealpoolne loogika, et meil on vaja teie raha, ükskõik kui palju te tellite, rääkis Sarv.

Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse ASi finantsdirektori Aare Siimoni sõnul on tegemist väikese teineteise mitte mõistmisega subjektiivsel tasandil.

Eesti Raadio saatjatele on viimastel aastatel tehtud päris suuri investeeringuid, välja on arendatud 100 MHz lainealas töötav ultralühilaine võrk, rääkis Siimon. Eesti Raadio poolne saatjatest loobumine nende püsikulusid tema sõnul ei vähenda, kuna sellega kaasneb osade saatejaamade likvideerimine ja koondamistasude maksmine töötajatele.

Hinnatõusu erinevust eraraadiojaamadele ja Eesti Raadiole põhjendas Siimon sellega, et eraraadiojaamad kasutavad oma saatjaid ja kohta nende mastil oma antenni paigaldamiseks.

Saatekeskuse teenustasude hinna kasvu tingib Siimoni sõnul eesseisev elektrihinna tõus.

Kuna suurem osa ringhäälingu saatekeskuse elektritarbimusest langeb päevase hinnatariifi alla, siis tähendab ka elektrihinna tõus meile suuremaid kulutusi kui tavalisele tööstustarbijale, märkis Siimon.

Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse ASile kuulub enamik Eestimaal leiduvatest tele- ja raadiosaatjatest. Peale Eesti Raadio kasutavad nende teenust neli telekanalit ning eraraadiojaamad Uuno ja B3.