Mobiilmesilased madistavad nektaripõllul

Aina laieneval mobiilside nektaripõllul läheb kitsamaks -- lähiajal on lubanud alustada tööd Ritabell oma Q GSMi kaubamärgi all. Ehkki sama mesilane on varemgi lubanud lendama hakata ja seniste lubaduste täitmata jätmine on Ritabelli usaldusväärsust kahandanud, paistab tal seekord siiski tõsi taga olema. Egas ilmaasjata pole Tallinna kesklinna uhket taru püsti pandud ning tänaseks juba 250 miljonit krooni investeeritud.

Mida rohkem korjajaid, seda vähem jagub teadagi igaühele mett. Et päris uusi kliente saada või siis Eesti Mobiiltelefoni 53 000 või Radiolinja 11 500 kunde seast kedagi endale meelitada, tuleb Ritabellil kas hindade või teenuste osas midagi uut ja huvitavat pakkuda. Mida täpsemalt, selgub peagi, aga kopterilt tasuta mobiiltelefone rahva hulka heitma ikkagi ei hakata, on kinnitatud.

Kui aga looduses on olud kõigi mesilindude jaoks võrdsed ning suurema saagi koguvad osavamad ja aktiivsemad, siis Eesti mobiilsides on asjad teistmoodi. Siin valitseb olukord, kus ühel tegijal on taskus eelisleping, mis lubab ka teiste meepotikesest manti võtta. Ehkki 1992. aasta lõpul sõlmitud kontsessioonileping puudutab Eesti Telefoni tegevust ning mobiilsideturul peab valitsema võrdne ja aus konkurents, on alust arvata, et sellest reeglist ei peeta kinni. Mingil hetkel teatavasti läbivad ka kõik mobiilkõned Eesti Telefoni võrgu ning selle eest tuleb kõigil operaatorfirmadel maksta. Kinnitamata andmete kohaselt maksab aga Eesti Mobiiltelefon ehk EMT teistest vähem. See pole imekspandav, sest EMT ja Eesti Telefoni omanikud on teadupärast samad -- Eesti Telekom ehk Eesti riik 51% ulatuses ning Rootsi Telia ja Soome Tele kahepeale ülejäänud 49% ulatuses.