6. mai 1997
Jaga lugu:

Tellija ja ehitaja vastutuse jagunemine garantiiajal

Enim arusaamatusi on ehituse koguris-kikindlustuse (CARist ehk koguriskikindlustusest vt 26. märtsi Äripäevast) raames tekkinud garantiiaja (planeerimis- ja ehitusseaduse § 66) kohustuste jagamisel.

Ehitustöö ettevõtja riskid garantiiaja hooldetööde perioodil vähenevad tunduvalt, kuna tellija on tehtud tööd üle võtnud. Tellija kohustuseks on sõlmida valmivale ehitisele varakindlustuslepingud (tormi, veekahju, murdvarguse jne puhuks). Ehituse koguriskikindlustuse laiendus vastava lisa (garantiiaja standardkate või laiendatud kate) alusel kehtib ainult ehitustöödes tekkinud defektide ja vigade kõrvaldamise käigus juhtunud kahjude kohta. Kindlustusjuhtumi korral tuleb teha täpset vahet tellija ja ehitustöö ettevõtja vastutusel. Näiteks tulekahju tagajärjel tekkinud kahjud kuuluvad otsesele hüvitamisele tellijapoolse tulekindlustuslepinguga. Kui tulekahju tekitajaks on ehitustöö ettevõtja ja kahju laienes tellija omandile, võib hüvitise heastamise nõue edasi pöörduda ehitaja vastu, kuid see on juba kindlustusandja ja süüdlase vaheline probleem ja kandub üldise tsiviilasutuse kindlustuse valdkonda. Garantiiaja hooldetööde perioodil kolmandatele isikutele ehitustöö ettevõtja poolt tekitatud kahjud hüvitatakse ainult siis, kui vastav lisakate on võetud. Tellija ja ehitustöö ettevõtja vastutus olenevalt riskist jaguneb allpool toodud tabeli kohaselt (kui lepingus ei ole teisiti määratletud).

Palju segadust on tekitanud ka tellijate poolt nõutav kahest aastast pikem garantiiaeg (näiteks katusetöödele 10 aastat). Tuleb vahet teha garantiidel, mida antakse ehitusmaterjalidele või -töödele. Esimesel juhul saab tegemist olla ainult tootevastutuskindlustusega. Ehitustegevuses ei tule tootevastutus üldjuhul küsimuse alla, kuna ehitatavaid hooneid ja tehtavat tööd ei loeta tooteks. Tooteks nimetatakse valmistarindeid, viimistlus- või kattematerjale, seadmeid jne. Nende kvaliteedi kinnitamiseks on antud pikaajalised garantiid tootja poolt. Üldlevinud ehitustööde garantiid on tavaliselt 6--12 kuud, Eestis planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt 24 kuud. Pikemate tagatiste nõudmisel sunnitakse ehitustöö ettevõtjat otsima üldtunnustamata garantiisid. Loomulikult võib tunnustatud tegija tehtud töödele pikemad tagatised ka anda, kuid seda ei saa siduda kindlustuse poolt antava garantiiaja kindlustuskattega, mida antakse maksimaalselt kaheks aastaks.

Seega on ehitustöö ettevõtjale vajalik kindlustuskate:

-- kahjudele, mis on täielikult või osaliselt töövõtja vastutusel, st tema põhjustatud või on tingitud tema tegevusest (tegevusetusest) garantiiperioodil;

-- ettenägematutele kahjudele, mis on toimunud garantiiperioodil, kuid mis põhjustati ehitustööde perioodil ja mille tekitajateks võivad olla ehitusmaterjali vead, ebakvaliteetne ehitustöö ja ehitaja poolt heakskiidetud ja tehtud projekteerimistööd.

Üldlevinud seisukoha järgi tuleb toot-mishoone ehitusprojekt realiseerida võimalikult kiiresti ja odavalt. See on sisult vasturääkiv ning konkreetsetes oludes võib osutuda vajalikuks neid kriteeriume täpsustada.

A. Ajakriteerium ei ole oluline. Rõhk on maksimaalsel kvaliteedil -- esineb tehniliselt väga vastutusrikaste projektide puhul.

B. Lühim valmimistsükkel (projekteerimine, valmendus, ehitamine ja rakendamine), millega taotletakse kiiret tagastusefekti. Sellega kaasnevad aga suuremad investeerimiskulud:

* kõrgem kapitalihind lühemaajalise krediidi puhul;

* ehitusressursside ebaratsionaalse kuhjumise kulud;

* ehitusriski kasv ressursside suure kontsentratsiooni ja tegevuse koordineerimisraskuste juures.

C. Lühim valmendusperiood ja põhitööde kiire alustamine -- võib samuti osutuda kulukamaks, kuid tõstab firma mainet, kui on kavas taotleda täiendavat krediiti.

D. Täpselt garanteeritud lõpetamise tähtaeg: oluline tootmise ettevalmistamiseks ja võimsuste evitamiseks.

E. Rakendamine varasemal tähtpäeval on soodus vaid sel juhul, kui selleks ajaks on võimalik alustada tootmise evitamisega. Peab olema sõlmitud tarneleping, häälestatud masinad ja seadmed, värvatud ja ette valmistatud personal ning on ka toodangu müügivõimalused.

F. Kõigil juhtudel on vajalik ka ehituses osalejate tegevuse kooskõlastatud ajagraafik, mille ennetamine või mahajäämine põhjustab täiendavaid kulusid.

G. Kauakestva ehitusstaadiumi puhul tuleb kaaluda projekti rakendamist valmimisjärkude kaupa:

* rakendada põhitootmine osalise võimsusega, mis lühendab kapitali kinnikülmutamise kestust ja tagab varasema kulude tagastumise, kuid on suuremate, ehitus- ja käitamiskuludega;

* rakendada esmajoones lõpptoodangut väljalaskev tsehh täie võimsusega ja kuni teiste lõpptoodangut ettevalmistavate tsehhide rakendamiseni koopereeruda sobivate väikefirmadega. Ka sel juhul tuleb vastandada varasemast rakendamisest saadavat efekti täiendavate ehituse ja koopereerimise kuludega.

Jaga lugu:
Hetkel kuum