Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankrotiavaldust raskem esitada
Eesti väljakujunemisjärgus äritavade seas on laialt kasutusel pankrotihoiatuste ning pankrotiavalduste esitamine. Seda isegi siis, kui ei olda veendunud võlgniku tegelikus maksejõuetuses. Käesoleva aasta 1. veebruaril kehtima hakanud pankrotiseaduse uus redaktsioon on varasemast konkreetsem ka selles küsimuses. Selgelt on välja toodud, et pankrotiavalduse aluseks on võlgniku maksejõuetus, mida kinnitavad erinevad asjaolud (võla tähtajaks mittetasumine vaatamata hoiatusele, tahtlik maksujõuetuse esilekutsumine võlgniku poolt, sundtäitmise luhtumine jne).
Pankrotiavalduses tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevat asjaolu, s.t maksejõuetust. Uus on säte, mille kohaselt võlausaldaja, kes on esitanud teadvalt vale pankrotiavalduse ja sellega võlgnikule kahju tekitanud (sealhulgas moraalset kahju), vastutab selle eest ning on kohustatud kahju hüvitama.