Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sotsiaalmaks võib suureneda
Reformierakonna peasekretäri Heiki Kranichi sõnul peavad valitsuskoalitsiooni erakonnad sotsiaalmaksu tõstmist kindlustusreformi lahutamatuks osaks. «Sellega püütakse mööda vaadata tõsiasjast, et Eesti pensionisüsteem vajab sisulist reformi ning mitte suurema raha ärakorjamist ja ümberjagamist riigi poolt,» rääkis Kranich.
Riigikogu rahanduskomisjonist öeldi reedel, et viimase aasta jooksul pole ühtegi sotsiaalmaksu seaduse varianti komisjonile esitatud. Sama allikas väitis, et sotsiaalmaksu tõstmine tuleb seadustada enne riigikogu suvepuhkust, vastasel korral tekib sügisel probleeme nii ravikindlustusraha kui pensionide väljamaksmisega.
Rahanduskomisjonist öeldu järgi tuleks selleks, et sotsiaalmaksu seadust jõutaks menetleda, see valitsusele esitada hiljemalt sel nädalal.
Ehkki sotsiaalmaksu seadusest on ringlemas mitu eelnõu, tuleb kõne alla tõenäoliselt see, mille töövariant küll sotsiaalmaksu tõstmist ette ei näe, kuid jagab sotsiaalmaksu tööandja ja -võtja vahel. See välistab maksumaksja võimaluse tasuda ainult sotsiaalmaksu haigekassale minevat osa, jättes tasumata pensionifondi laekuva osa, nagu seda praegu tehakse.
Jürgensoni sõnul on probleemid sotsiaalfondis tekkinud sellepärast, et Eesti majanduse areng on takerdunud ja elukalliduse tõus on ära söönud pensioni ostuvõime. «Seda tahetakse lahendada ebaeetilisel teel. Pensionärid kuuluvad ju vähese sissetulekuga inimeste kategooriasse, maksukoormuse suurenemisega kasvavad varimajanduse osatähtsus, maksupettused, elukallidus ja see mõjutab just neid kõige rohkem,» rääkis Jürgenson.
Eestis on mitu aastat järjest olnud maksukoormus 36 protsenti. Praegu on valitsuse hinnangul tõusnud maksukoormus 37,5 protsendini, Enn Roose on nimetanud 39 protsenti.