Üliõpilased kaebasid Eesti Panga kohtusse

«Kavatsesime asutada ühistupanga, kuna seaduse järgi on seda võimalik teha ja vajadus selliste pankade järele on olemas,» sõnas kolmanda kursuse juuraüliõpilane Tanel Järvet. Tema sõnul on kummaline, et Eesti Pank kui maksumaksjate kulul tegutsev asutus töötab maksumaksjate eraalgatuse vastu.

Praegu tegutseb Saksamaal ligi 150 000 ühistupanka ja viimasel Eesti maarahva kongressil väljendasid maapiirkondade esindajad vajadust laenuhoiuühistute või muude maapiirkondi krediteerivate asutuste järele, rääkis Järvet.

Järvet kinnitas, et kehtivate krediidiasutuste seaduse ja ühistuseaduse järgi on ühistupanka võimalik luua. Ta kavatseb kirjutada ka oma diplomitöö krediidiasutuste õiguslikest alustest Eestis ning osaleb ühistegelike krediidiasutuste seaduse eelnõu väljatöötamisel.

Eesti Pank on oma eitavas vastuses viidanud väärtpaberiseadusele, ent sellist seadust Eestis veel pole, ütles Järvet. Samuti viitab keskpank mitmetele puuduvatele seadustele, ent seaduste puudumine ei saa olla loast keeldumise põhjuseks, lisas ta.

Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell lausus, et tema arvates lähtus Eesti Pank oma otsuses olemasolevast seadusraamistikust, mis ei võimalda sellist ühistegelikku pangavormi.

Kaja Kell tunnistas, et väärtpaberiseadusele viitamine Eesti Panga vastuses oli trükiviga ja sellistes dokumentides on trükivead taunitavad.

Tanel Järvet ütles, et ta on valmis Eesti Pangaga edasi vaidlema kohtus ja sellest sõltub, kas Eesti Pank peab tunnistama seaduses sätestatud ühistupanga norme või mitte.

Koos Tartu ülikooli majandusüliõpilaste Alar Kärneri ja Lauri Kikerpilliga pani Tanel Järvet paberile ühistupanga STAR äriplaani ja koostas panga kahe esimese tegevusaasta bilansi. Bilansi järgi võiks ühistupanga varade väärtus tõusta kahe aastaga 9,7 mln kroonini ja kasum ulatuda 200 000 kroonini. Kasum soovitakse teenida peamiselt intressitulust ja väärtpaberiemissioonide korraldamisest.

Võrreldes teiste pankadega on ühistupanga eelis suur omanikering, kes suudavad leida projekte, mida rahastada, ütles Alar Kärner. Tema sõnul on ühistupank ka paindlikum kui tavalised kommertspangad, kuna pangal pole vaja välja ehitada suurt jaepangandusketti.

Krediidiasutuste seaduse järgi tohivad ühistupanka hoiustada vaid panga omanikud. Ühistupangal puudub elanikelt hoiuste vastuvõtmise luba. Teised peamised finantsoperatsioonid -- raha laenamine, liisingutegevus ja väärtpaberite vahendamine on ühistupangal lubatud.

Krediidiasutuste seaduse järgi võib Eesti Pank loobuda pangale asutamisloa andmisest juhul, kui esitatud dokumendid ei vasta kehtivatele õigusaktidele, ettenähtud dokumente ei esitata ühe kuu jooksul alates avalduse esitamisest või kui pangas üle 10% osalust taotlevate isikute senine tegevus on näidanud, et nad ei ole suutelised tagama krediidiasutuse efektiivset ja kindlat juhtimist, mille tagajärjel võivad ohtu sattuda kreeditoride huvid.