• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskjaam suurendab arvet

    Niimoodi juhtus ühe ettevõtte töötajaga, kes oli Hoiupanga pangaliini klient. Enam kui tuhande kasutajaga pangaliin võimaldab saada ülevaadet panga teenustest, jälgida konto seisu jms. Pank ise ei teeni teenuselt midagi, kogu raha läheb Eesti Telefonile.
    Kuigi ükski töötaja võetud kõne ei kestnud üle kolme minuti, märgiti arvele iga helistamise maksumuseks sada krooni. Pangaliini hinnakirja kohaselt maksab kõneminut null krooni, millele lisandub kaugekõne maksumus.
    Jüri Roosipõld Eesti Telefoni turundusosakonnast ütleb, et juhul kui firma kasutab kodukeskjaama, võib eksituses peale Eesti Telefoni olla süüdi ka keskjaam. Kui telefon on kodujaama numbri all, esitab arved jaama omanik, kes vaatab, et räägiti 900-seeria numbriga, ja määrab ise kõne maksumuse, räägib Roosipõld.
    Reegel on, et kõne maksumus vastab kõne kestusele, seni pole meil selliseid probleeme eriti olnud, räägib Meridiani keskjaamu müüva ASi Reveko Telekom müügijuht Rein Mee.
    Mee ütlusel on paljud keskjaamade omanikud suurte arvete kartuses sulgenud 900-seeria numbritele helistamise. Tasulisi telefone on üle 200, väga raske on jälgida nende hinnamuutusi ja keskjaama arvutis tariife korrigeerida, põhjendab ta.
    Roosipõld soovitab kahtluste korral esitada maksetähtaja jooksul kirjalik pretensioon, kus näidata, milliste kõnede eest ei olda nõus maksma. «Lihtsalt maksmata jätta ei tohi,» lisab ta.
    Eesti Telefoni arvestuste kohaselt on pretensioonide hulk viimasel ajal vähenenud, mille põhjuseks peetakse telefonikasutajate teadlikkuse tõusu -- inimesed piiravad telefonide kasutamist.
    «Kui kliendid tulevad liitumislepingut sõlmima, soovitavad meie tellerid 900-seeria numbritele helistamine kinni panna või kasutada PIN-koodi,» räägib Eesti Telefoni kaebuste osakonna juhataja Külli Liiv.
    Liiv lisab, et tasuliste telefonidega tuleb üha vähem probleeme ette. Ka ei ole 900-seeria numbritele helistamine vähenenud, sest tasuliste numbrite käive on sama.
    Liivi sõnul kontrollib Eesti Telefon kõiki pretensioone sajaprotsendilise täpsusega. Meil on omad nipid, kuidas saame helistamist tõestada, kui klient väidab, et ta ei ole helistanud, selgitab ta. Kui viga on Eesti Telefonis, siis me oleme seda alati tunnistanud, lisab Liiv.
    Liivi kinnitusel arveid omavoliliselt suurendanud keskjaamadega eriti tihti probleeme ei pole. Viimati esitati meile keskjaamaga seotud kaebus selle aasta jaanuaris, meenutab ta.
    Telefoniteenustega seotud kaebuste lahendamise grupp koguneb Eesti Telefonis kord kuus. Aasta esimese nelja kuu jooksul on 900-seeria kohta esitatud kaebustest lahendatud klientide kasuks alla kolmandiku.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.