• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskjaam suurendab arvet

    Niimoodi juhtus ühe ettevõtte töötajaga, kes oli Hoiupanga pangaliini klient. Enam kui tuhande kasutajaga pangaliin võimaldab saada ülevaadet panga teenustest, jälgida konto seisu jms. Pank ise ei teeni teenuselt midagi, kogu raha läheb Eesti Telefonile.
    Kuigi ükski töötaja võetud kõne ei kestnud üle kolme minuti, märgiti arvele iga helistamise maksumuseks sada krooni. Pangaliini hinnakirja kohaselt maksab kõneminut null krooni, millele lisandub kaugekõne maksumus.
    Jüri Roosipõld Eesti Telefoni turundusosakonnast ütleb, et juhul kui firma kasutab kodukeskjaama, võib eksituses peale Eesti Telefoni olla süüdi ka keskjaam. Kui telefon on kodujaama numbri all, esitab arved jaama omanik, kes vaatab, et räägiti 900-seeria numbriga, ja määrab ise kõne maksumuse, räägib Roosipõld.
    Reegel on, et kõne maksumus vastab kõne kestusele, seni pole meil selliseid probleeme eriti olnud, räägib Meridiani keskjaamu müüva ASi Reveko Telekom müügijuht Rein Mee.
    Mee ütlusel on paljud keskjaamade omanikud suurte arvete kartuses sulgenud 900-seeria numbritele helistamise. Tasulisi telefone on üle 200, väga raske on jälgida nende hinnamuutusi ja keskjaama arvutis tariife korrigeerida, põhjendab ta.
    Roosipõld soovitab kahtluste korral esitada maksetähtaja jooksul kirjalik pretensioon, kus näidata, milliste kõnede eest ei olda nõus maksma. «Lihtsalt maksmata jätta ei tohi,» lisab ta.
    Eesti Telefoni arvestuste kohaselt on pretensioonide hulk viimasel ajal vähenenud, mille põhjuseks peetakse telefonikasutajate teadlikkuse tõusu -- inimesed piiravad telefonide kasutamist.
    «Kui kliendid tulevad liitumislepingut sõlmima, soovitavad meie tellerid 900-seeria numbritele helistamine kinni panna või kasutada PIN-koodi,» räägib Eesti Telefoni kaebuste osakonna juhataja Külli Liiv.
    Liiv lisab, et tasuliste telefonidega tuleb üha vähem probleeme ette. Ka ei ole 900-seeria numbritele helistamine vähenenud, sest tasuliste numbrite käive on sama.
    Liivi sõnul kontrollib Eesti Telefon kõiki pretensioone sajaprotsendilise täpsusega. Meil on omad nipid, kuidas saame helistamist tõestada, kui klient väidab, et ta ei ole helistanud, selgitab ta. Kui viga on Eesti Telefonis, siis me oleme seda alati tunnistanud, lisab Liiv.
    Liivi kinnitusel arveid omavoliliselt suurendanud keskjaamadega eriti tihti probleeme ei pole. Viimati esitati meile keskjaamaga seotud kaebus selle aasta jaanuaris, meenutab ta.
    Telefoniteenustega seotud kaebuste lahendamise grupp koguneb Eesti Telefonis kord kuus. Aasta esimese nelja kuu jooksul on 900-seeria kohta esitatud kaebustest lahendatud klientide kasuks alla kolmandiku.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.