Keskjaam suurendab arvet

Niimoodi juhtus ühe ettevõtte töötajaga, kes oli Hoiupanga pangaliini klient. Enam kui tuhande kasutajaga pangaliin võimaldab saada ülevaadet panga teenustest, jälgida konto seisu jms. Pank ise ei teeni teenuselt midagi, kogu raha läheb Eesti Telefonile.

Kuigi ükski töötaja võetud kõne ei kestnud üle kolme minuti, märgiti arvele iga helistamise maksumuseks sada krooni. Pangaliini hinnakirja kohaselt maksab kõneminut null krooni, millele lisandub kaugekõne maksumus.

Jüri Roosipõld Eesti Telefoni turundusosakonnast ütleb, et juhul kui firma kasutab kodukeskjaama, võib eksituses peale Eesti Telefoni olla süüdi ka keskjaam. Kui telefon on kodujaama numbri all, esitab arved jaama omanik, kes vaatab, et räägiti 900-seeria numbriga, ja määrab ise kõne maksumuse, räägib Roosipõld.

Reegel on, et kõne maksumus vastab kõne kestusele, seni pole meil selliseid probleeme eriti olnud, räägib Meridiani keskjaamu müüva ASi Reveko Telekom müügijuht Rein Mee.

Mee ütlusel on paljud keskjaamade omanikud suurte arvete kartuses sulgenud 900-seeria numbritele helistamise. Tasulisi telefone on üle 200, väga raske on jälgida nende hinnamuutusi ja keskjaama arvutis tariife korrigeerida, põhjendab ta.

Roosipõld soovitab kahtluste korral esitada maksetähtaja jooksul kirjalik pretensioon, kus näidata, milliste kõnede eest ei olda nõus maksma. «Lihtsalt maksmata jätta ei tohi,» lisab ta.

Eesti Telefoni arvestuste kohaselt on pretensioonide hulk viimasel ajal vähenenud, mille põhjuseks peetakse telefonikasutajate teadlikkuse tõusu -- inimesed piiravad telefonide kasutamist.

«Kui kliendid tulevad liitumislepingut sõlmima, soovitavad meie tellerid 900-seeria numbritele helistamine kinni panna või kasutada PIN-koodi,» räägib Eesti Telefoni kaebuste osakonna juhataja Külli Liiv.

Liiv lisab, et tasuliste telefonidega tuleb üha vähem probleeme ette. Ka ei ole 900-seeria numbritele helistamine vähenenud, sest tasuliste numbrite käive on sama.

Liivi sõnul kontrollib Eesti Telefon kõiki pretensioone sajaprotsendilise täpsusega. Meil on omad nipid, kuidas saame helistamist tõestada, kui klient väidab, et ta ei ole helistanud, selgitab ta. Kui viga on Eesti Telefonis, siis me oleme seda alati tunnistanud, lisab Liiv.

Liivi kinnitusel arveid omavoliliselt suurendanud keskjaamadega eriti tihti probleeme ei pole. Viimati esitati meile keskjaamaga seotud kaebus selle aasta jaanuaris, meenutab ta.

Telefoniteenustega seotud kaebuste lahendamise grupp koguneb Eesti Telefonis kord kuus. Aasta esimese nelja kuu jooksul on 900-seeria kohta esitatud kaebustest lahendatud klientide kasuks alla kolmandiku.