Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna farmaatsiatehas sai Venemaal tollisoodustuse

    Senise Eesti suhtes kehtestatud 20protsendilise topelttollimaksu asemel tuleb farmaatsiatehasel edaspidi tasuda vaid tolliformaalsuste eest 0,15 protsenti kauba väärtusest, selgitas Tallinna farmaatsiatehase juhatuse esimees Priit Kivi.
    Farmaatsiatehasele hangib vajaliku toorme ja tellib ravimeid Venemaa üks suuremaid ravimite hulgimüügifirmasid FIRN-M. Venemaa tolliseaduse alusel ei kuulu teenustöö tollilõivuga maksustamisele.
    Priit Kivi kinnitas, et seni pole ühelegi väljaspool Venemaad asuvale endise NSV Liidu territooriumil asuvale tehasele antud sellist luba. Kivi sõnul pole see teistele tehastele ka nii vajalik, kuna nende tollimaksumäär on praegu kümme protsenti.
    Kivi sõnul kehtib Tallinna farmaatsiatehasele antud litsents aasta aega, kuni järgmise maini.
    Tallinna farmaatsiatehasel on Venemaale ravimite tootmiseks vabu tootmisvõimsusi kuni 20 miljoni USA dollari (270 mln krooni) eest, väitis Kivi. Tema sõnul valmistatakse sellise summa eest salve, tablette ja ampulle.
    Kuna avanenud tootmisvõimalused on suuremad kui tehase käesoleva aasta 200 miljoni kroonine käibeprognoos, vaatab Tallinna farmaatsiatehase nõukogu 26. mail üle ka selle aasta kasumiprognoosi. Farmaatsiatehase tänavune kasumiprognoos on 38,5 miljonit krooni.
    Forekspanga peamaakler Tõnu Vanajuur hindas uudist tollimäärade kadumise kohta farmaatsiatehasele väga positiivseks. See peaks oluliselt kergitama tehase kasumiprognoosi.
    Hansapanga peaanalüütik Katrin Kaarli lisas, et kui ettevõtte kasumlikkus tõuseb, peaks see tagama fikseeritud tootmiskulude juures tehasele ligi kahekordse kasumi. «See näib küll ettevõttele taevast kukkunud kingitusena,» ütles ta.
    Tõnu Vanajuur leidis, et farmaatsiatehase aktsia hind peaks sügiseks olema kõrgemal kui aktsia kevadine rekordhind. Farmaatsiatehase aktsia senine kõrgeim hind on olnud 129,9 krooni.
    Priit Kivi ütles, et Tallinna farmaatsiatehas on saanud ettepaneku osaleda Moskvas asuvate pooleliolevate apteekide väljaehitamisel. Projekti maksumus on tema sõnul 1,5 miljonit dollarit (20,25 mln krooni) ja see puudutab kümmekonda apteeki Moskva elurajoonides. Äriplaani järgi on ühe apteegi tasuvus kaks aastat ja apteegi aastakäive umbes 700 000 dollarit (9,45 mln krooni).
    Venemaa investeerimisfond ja Tallinna farmaatsiatehas kavandavad projekti teostamiseks ühisfirma loomist, millest vähemalt pool kuuluks Tallinna farmaatsiatehasele. Põhimõtteline nõusolek projektis osalemise kohta on saadud ka Moskva linnavalitsuselt, ütles Kivi. Ta lisas, et projekti finantseerimine toimuks Eesti pankade abil.
    Oma apteekide valmimine Moskvas looks olukorra, kus Tallinna farmaatsiatehas saab toodangut müüa hulgimüüjatest mööda minnes. Apteek saaks Moskvas ravimid kätte tehasehinnaga, millele tal on võimalus lisada Venemaa seaduste kohaselt maksimaalselt 70 protsenti.
    Priit Kivi hinnangul on tegemist ühe tulutoovama projektiga tulevikus. «See on asi, mis annab kindlust juurde,» sõnas ta.
    Katrin Kaarli ei prognoosi apteekide projekti kajastumist Tallinna farmaatsiatehase aktsia hinnas. «Miks pole farmaatsiatehas seda juba Eestis katsetanud, ega Moskvas lihtsam ole,» ütles ta. «Kuna farmaatsiatehase toodang on piiratud ja nad teevad kõige lihtsamaid ravimeid, nõuab apteegi valik ka häid sidemeid teiste tootjatega. Ma ei usu, et kümnest apteegist piisaks mingi ökonoomsuse saavutamiseks.»
    Farmaatsiatehase aktsiatega sooritati eile Tallinna börsil kuus tehingut, mille käigus vahetas omanikku 3140 aktsiat. Tehingute kogukäive oli 355 471 kr, aktsia sulgemishind 112,3 kr.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.