Läti kihutab Eestist mööda

Majanduse korrastamisel on suuri teeneid praegusel Läti peaministril, 39aastasel Andris ?kelel, kelle kohta öeldakse, et ta on ainus, kes suudab vastuoludes parlamendiga asju ajada.

?kele sõnul saadi pangakriisist jagu pankadele väga karmide nõudmiste esitamise tulemusena. «Pangakontroll on muutunud nii tugevaks, et pankade väitel me lausa piiname neid,» selgitas Läti peaminister Riias pressikonverentsil.

Ennustatakse, et Läti inflatsioon alaneb tänavu 13 protsendini ja majanduskasv ulatub 4--5 protsendini.

Andris ?kele usub, et Läti majanduse soodus areng jätkub, ning peab Läti majanduse põhiolukorda Eesti ja Leedu omast paremaks, sest inflatsioon väheneb jätkuvalt ning Lätit läbiv transiit on suurem kui Eesti, Leedu ja Soome transiit kokku.

Euroopa arengupanga (EBRD) hinnangul sai Läti eelmisel aastal esimest korda välismaiseid otseinvesteeringuid Baltimaadest kõige rohkem. EBRD andmetel olid investeeringud inimese kohta Lätis 68 dollarit, Eestis 45 dollarit ja Leedus 21 dollarit. Eesti keskpank ei pea aga EBRD arve õigeks ja väidab, et Eestisse investeeriti mullu 95 dollarit inimese kohta.

Üks Läti investeeringute kasvu põhjusi on erastamise kiirendamine. ?kele sõnul on see edenenud nii ruttu, et järel on veel ainult suured infrastruktuuriettevõtted, nagu postiamet, raudtee ja sadamad. Põhilised välisostjad on Saksamaalt, Rootsist, Norrast ja Suurbritanniast.

Samuti on Läti pidevalt suurendanud oma sadamate kaudu veetavaid transiitveoseid, mille maht oli mullu 45 miljonit tonni ja mis tänavu peaks kasvama 15%. Läti sisemajanduse kogutoodangust moodustab transiit 35% ja teenused 60%.

Seni Eestis ja edaspidi teistes Baltimaades aktiivselt investeeriva Hansa Investeeringute tegevdirektor Joakim Helenius on seisukohal, et Läti ja Leedu potentsiaal on Eesti omast suurem. Tema sõnul on olukorra indikaatoriks Eesti väärtpaberiturg.

«Eestis on liiga palju raha ja aktsiad on ülehinnatud. Investeerijad pettuvad, kui kursid langevad,» ütles Helenius.

Eesti firmad korraldavad aktiivselt aktsiaemissioone väliskapitali peibutamiseks, kuid Helenius on ettevaatlik. «Juba aktsiate alghind võib olla ülehinnatud. Uusi suuri investeeringuid tuleb Eestisse vähem. Huvi on soodsama hinna tõttu suurenenud Läti ja Leedu vastu,» lisas ta.

Helenius peab Balti väärtpaberiturgu liiga «rohmakaks», kuna seal ei eristu veel head ja halvad firmad ning ei kajastu hinna ja kvaliteedi suhe. Baltimaade börsidest hindab ta kõige paremaks Tallinna börsi tegevust. KL