• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läti kihutab Eestist mööda

    Majanduse korrastamisel on suuri teeneid praegusel Läti peaministril, 39aastasel Andris ?kelel, kelle kohta öeldakse, et ta on ainus, kes suudab vastuoludes parlamendiga asju ajada.
    ?kele sõnul saadi pangakriisist jagu pankadele väga karmide nõudmiste esitamise tulemusena. «Pangakontroll on muutunud nii tugevaks, et pankade väitel me lausa piiname neid,» selgitas Läti peaminister Riias pressikonverentsil.
    Ennustatakse, et Läti inflatsioon alaneb tänavu 13 protsendini ja majanduskasv ulatub 4--5 protsendini.
    Andris ?kele usub, et Läti majanduse soodus areng jätkub, ning peab Läti majanduse põhiolukorda Eesti ja Leedu omast paremaks, sest inflatsioon väheneb jätkuvalt ning Lätit läbiv transiit on suurem kui Eesti, Leedu ja Soome transiit kokku.
    Euroopa arengupanga (EBRD) hinnangul sai Läti eelmisel aastal esimest korda välismaiseid otseinvesteeringuid Baltimaadest kõige rohkem. EBRD andmetel olid investeeringud inimese kohta Lätis 68 dollarit, Eestis 45 dollarit ja Leedus 21 dollarit. Eesti keskpank ei pea aga EBRD arve õigeks ja väidab, et Eestisse investeeriti mullu 95 dollarit inimese kohta.
    Üks Läti investeeringute kasvu põhjusi on erastamise kiirendamine. ?kele sõnul on see edenenud nii ruttu, et järel on veel ainult suured infrastruktuuriettevõtted, nagu postiamet, raudtee ja sadamad. Põhilised välisostjad on Saksamaalt, Rootsist, Norrast ja Suurbritanniast.
    Samuti on Läti pidevalt suurendanud oma sadamate kaudu veetavaid transiitveoseid, mille maht oli mullu 45 miljonit tonni ja mis tänavu peaks kasvama 15%. Läti sisemajanduse kogutoodangust moodustab transiit 35% ja teenused 60%.
    Seni Eestis ja edaspidi teistes Baltimaades aktiivselt investeeriva Hansa Investeeringute tegevdirektor Joakim Helenius on seisukohal, et Läti ja Leedu potentsiaal on Eesti omast suurem. Tema sõnul on olukorra indikaatoriks Eesti väärtpaberiturg.
    «Eestis on liiga palju raha ja aktsiad on ülehinnatud. Investeerijad pettuvad, kui kursid langevad,» ütles Helenius.
    Eesti firmad korraldavad aktiivselt aktsiaemissioone väliskapitali peibutamiseks, kuid Helenius on ettevaatlik. «Juba aktsiate alghind võib olla ülehinnatud. Uusi suuri investeeringuid tuleb Eestisse vähem. Huvi on soodsama hinna tõttu suurenenud Läti ja Leedu vastu,» lisas ta.
    Helenius peab Balti väärtpaberiturgu liiga «rohmakaks», kuna seal ei eristu veel head ja halvad firmad ning ei kajastu hinna ja kvaliteedi suhe. Baltimaade börsidest hindab ta kõige paremaks Tallinna börsi tegevust. KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.