Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taotletakse kriminaalasja algatamist Lepiksoni vastu
Avantek Internationali omanikud süüdistavad Lepiksoni ametiseisundi kuritarvitamises ja raha riisumises suures ulatuses. Avantek International loodi 1991. a detsembris pärast seda, kui metalliäri ajanud ühisettevõte Avantek likvideeriti. Lepiksoni peadirektoriks nimetanud Frankenburg Esti esindaja Heldur Tõnisson andis talle vabad käed tegutsemiseks, eelnevalt oli aga Frankenburg Lepiksoni premeerinud 75 000 dollariga.
Lepikson kinnitas kirjavahetuses Tõnissonile, et ettevõtte laos on suured kogused kõrge vasesisaldusega vanametalli, millele tuginedes töötati välja ka igakuiste vasekoguste tarneplaan. 1992. a veebruaris-märtsis teatas Lepikson, et oli vase sisaldust valesti hinnanud. Tõnissoni sõnul tekkisid tal kahtlused Lepiksoni usaldusväärsuses, mida veelgi süvendas Lepiksoni aprillis saadetud faks. Sellest saadik katkestas Tõnisson Lepiksoniga igasuguse isikliku kontakti.
Mai algul sõlmis Lepikson Soome metallifirmaga Kuusakoski Oy lepingu, mille lisades määratud hindade alusel müüdi kõik Avantek Internationali metallivarud 850 000 dollari eest. Maksti sularahas. Pärast Lepiksoni lahkumist Avantek Internationalist juulis 1992 RASi Eesti Metallieksport peadirektoriks jäi temast järele 700 000 dollari suurune võlg metallitarnijatele ja transpordiettevõtetele. Pankrotiohtu viidud Avantek Internationali omanik Frankenburg Est oli sunnitud võlad tasuma ning alustama Lepiksoni tegevuse uurimist.
Selgus, et Lepiksonist järele jäänud dokumendid on puudulikud, kaduma olid läinud metalli vastuvõtmise aktid, laodokumendid, tootmisaruanded, tollideklaratsioonid. Audiitoritel on tänaseks õnnestunud ainult osaliselt rekonstrueerida Lepiksoni juhtimisel töötanud firma tegevus.
Avantek Internationali nimel sõlmis Lepikson materjali hoidmise ja müügi lepingu Iirimaal registreeritud firmaga Sherbrooke Enterprise Ltd, keda esindas vandeadvokaat Üllar Talviste. Sherbrooke Enterprise kuulus Lepiksoni heale tuttavale, ASi Fakto juhatuse esimehele Leho Siimsenile. Sherbrooke oli ühtaegu ka Fakto 40 protsendi aktsiate omanik, kuni need vormistati Siimseni teise maksuvaba firma, Kanalisaartel registreeritud Miler Ltd nimele.
Lepikson kasutas Sherbrooke Internationali selleks, et eraviisil hangitud metalli Avantek Internationali litsentsiga välja vedada. Soome ja Eesti vahet sõitnud Lepikson toimetas edasi sularahasummasid, mille vedu oli juriidilistel isikutel seadusega keelatud.
Kogu metall müüdi Soome Kuusakoski Oy-le. Näiteks 27. mail 1992 maksis Kuusakoski Lepiksonile sularahas 112 000 USA dollarit, millest Avantek Internationali kassasse jõudis vaid 75 000 dollarit. 8. juunil sai Lepikson Kuusakoskilt 191 000 dollarit, Avantekini jõudis sellest 150 000 dollarit. Neli päeva hiljem maksis Kuusakoski Lepiksonile 155 000 dollarit, kassasse jõudis sellest 72 000 dollarit.
Audiitorid on tuvastanud, et Avantek Internationali laoplatsilt olid läinud kaduma alumiiniumikogused, mis tulid aga ilmale Sherbrooke'i saadetistes.
Analoogse materjali hoidmise ja müügi lepingu sõlmis Lepikson ka Kuusakoski Oy tütarfirmaga AS Koidupuna, mis avas hiljem oma kontori Lepiksoni juhitava EMEXi peakontoris. Tehinguis Koidupunaga on raha liikumine Avantek Internationali raamatupidamises kajastamata.
Enne EMEXi peadirektoriks saamist müüs Lepikson 25 000 dollari eest maha Avantek Internationali maja aadressil Roheline aas 4. Pärast müügi ilmsikstulekut oli ostja sunnitud maja tagastama. Alla tegeliku hinna müüdi ka Avantek Internationali üheksa autot, osa raha on ettevõttel tänini saamata.