Kas riigiettevõte Eesti Post tuleks panna erastamisele?

Täiesti kindlasti, kuigi maailmas on väga palju näiteid, kus tegelikult riiklik post peab olema ja jääma. Üks põhjus on selles, et mina võin teiega näiteks otsepostitus- või kirjade lepingut sõlmida või mitte. Kui mulle ei meeldi, siis keegi mind ei käsi.

Riik võib ju kuulutada välja vähempakkumise, et kes teeb näiteks Tallinna linnas kirjade kojukande kõige odavamalt. Siis määratakse mingisugune tariif, alla mille ei tohi seda teha. Ja kõik sellest saadud kasum läheb näiteks maapiirkondade teenindamisse, et ka tädi Maali kusagil Alutaguse metsas saaks kirja kätte.

Riigi funktsioon on tagada, et me saaksime suhelda ja selleks on tal teatud nõuded ja soovid. Kui nüüd Eesti Post erastada ja oletame, et selle erastab RaPos, siis oletame, et mulle ei meeldi mingil põhjusel, kas või rahalisel, kokkuleppe sõlmimine, et kirjad ikkagi jõuaksid Vladivostokki või mingisse Aafrika riiki. Seda peab nüüd küll riik tagama, sest milleks meil seda riiki muidu üldse vaja on. Ja see riiklik post on lihtsalt teatud kümmekond ametnikku kuskil hoones, kes jälgivad, et erafirmad toimiksid riigi või ühiskonna reeglite kohaselt. Nii et ma ei saa öelda jah-sõna, et terve Eesti Posti võib erastada. Kindlasti on seal olemas plussid ja miinused, aga neid tuleb kaaluda.

Sellele ei saa vastata ühe-selt. Usun, et tuleb see aeg, kus Eesti Posti aktsiad peavad minema börsile. Minu ettekujutuse järgi -- rõhutan, et see on nüüd Eesti Posti seisukoht, mitte ministeeriumi ega valituse oma -- võib see juhtuda aastal 2003-2005. Sõltub sellest, kuidas Eestis majandus areneb, kuidas toimub Eesti Postis baasi areng.

Küsimus ei ole siin Eesti Posti monopolis, vaid selles, kes hakkab maaelanikkonda teenindama. Tähendab -- täna ei lange kokku kohustused ja õigused.

Arenenud Euroopa riigid on valdavalt teatanud, et post jäetakse riigi kätte. Paar-kolm riiki on teinud nüüd mingeid liigutusi erastamise suunas. Näiteks Holland. Üks osa Hollandi Posti aktsiaid on müüdud. Samal ajal on tal kirjamonopol kuni 350 grammini. Nende seisukoht on selline, et post peab jääma ühtseks ja tervikuks, müüa võib aktsiaid. Arvan, et selline variant sobiks ka Eestile. Ma ei räägi Eesti Postile, ma räägin Eestile. Maailmas pole näidet, et riigi post kuulub tükikaupa kümnetele erafirmadele.

Me ei tohiks unustada, et Eesti on maailma postiliidu liige. Liidu liikmeks astudes on ta võtnud endale teatud kohustused: riik peab kindlustama oma elanikkonna ja ettevõtete teenindamise kogu territooriumil vastuvõetavate hindadega.