• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas valida magamiskotti?

    - Korralik ja kauakestev magamiskott maksab ca- 600--800 krooni, veelgi kvaliteetsem 1000--1500 krooni. Magamisalused maksavad 120--2000 krooni.
    Automatkajale soovitaks traditsioonilist kotti, mis võtab küll suhteliselt palju ruumi, ent on pehme ja mugav.
    - Uuri magamiskoti soojapidavust! Eesti ja Põhjamaade tingimustes tuleb arvestada, et ka suveööl langeb temperatuur +10 °C piirile, mistõttu magamiskoti soojapidavus peaks olema 0 või -5 °C. Sel juhul on turvaline magada. Turvaline aga ei tähenda, et on mõnus. Mõnus on magada siis, kui välistemperatuur on 10--12 kraadi magamiskoti soojapidavusmiinimumist kõrgem.
    - Uuri koti koostismaterjale! Kattematerjal peab olema tugev polüester. Mida tihedam on materjal, seda kauem peab vastu. Sisematerjal peaks olema polüestri ja puuvilla segu, mis kestab samuti kauem ning on ihusõbralik. Üksnes puuvillane kate kaotab kiiremini oma head omadused. Kvaliteetsed suletäidisega magamiskotid maksavad ca- 4500 krooni.
    - Vatiin peab olema silikoniseeritud õõneskiust, mis on võrreldes tavalise mahulise vatiiniga kvaliteetsem, soojapidavam ja pesumasinaga pestav. Mahulist vatiini kasutatakse ca- 200krooniste kottide puhul.
    - Meie tingimustes on kõige otstarbekam kolme- või kahekihilise vatiiniga magamiskott (või vähemalt pealt kahekihilise vatiiniga). Selle tunneb ära õmbluse järgi: sisemine ja välimine õmblus on eri kohtades.
    - Magamiskott peab olema piisavalt mahukas. Kvaliteetkotte tehakse kahes suuruses: 186--188 cm ja 190--200 cm pikkustele inimestele. Talvistes tingimustes kasutatavad kotid on veelgi suuremad.
    - Polüestersisuga magamiskotte võib pesta pesumasinas, kuid mitte tsentrifuugida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.