Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Segadus aruannete esitamisega
Ettevõtteregistri direktori asetäitja Tiit Ranne sõnul on aga mingil põhjusel 1996. a majandusaasta aruande esitanud tähtajaliselt alla poole mullu tegutsenud firmadest.
Kehtiva korra järgi pidanuks kõik ettevõtted esitama hiljemalt 1. juulil 1996. a majandusaasta aruande asukohajärgsele äriregistrile. Nii 1995. a kui 1996. a ümberkujundatud ettevõtjad peavad esitama majandusaasta aruande äriregistrile, sinna kandmata ettevõtjad aga ettevõtteregistrile ja asukohajärgsele maksuametile.
Voitka märkis, et vastu võetakse ainult trükitud ja korrektselt vormistatud majandusaasta aruandeid. Majandusaasta aruanne peab koosnema tiitellehest ja allkirjadest, tegevusaruandest, 1996. a kasumi jaotamise otsusest, audiitori järeldusotsusest ning raamatupidamisbilansist, kasumiaruandest ja lisadest. Maksuamortisatsiooni tabelit ja tuludeklaratsiooni äriregistrile esitada pole vaja. Need esitatakse ainult maksuametile.
Majandusaasta aruande tiitellehel peab olema majandusaasta algus ja lõpp, ettevõtja ärinimi ja äriregistri kood, postiaadress, telefon, tegevjuhi nimi, põhitegevusala, audiitori nimi ja tema järeldusotsuse kuupäev.
Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruande majandusaasta ja sellele eelneva majandusaasta näitajad. Aruandeaasta andmed on vasakus veerus ja eelneva aasta omad paremas veerus.
Voitka juhtis tähelepanu, et raamatupidamise aastaaruanne (bilanss, kasumiaruanne ja lisad) koostatakse Eesti kroonides komakohata, st ilma sentideta ja mitte tuhandetes kroonides. 1996. a majandusaasta algbilansi summad peavad olema võrdsed 1995. a majandusaasta lõppbilansi summadega.
Koos majandusaasta aruandega tuleb Voitka sõnul esitada osanike nimekiri või üle 10% aktsiatega määratud hääli omavate nimeliste aktsiate omanike nimestik aruande kinnitamise seisuga.
Majandusaasta aruande esitamata jätmise või valeandmete eest võib äriseadustiku järgi määrata kohustatud isikule trahvi 400 päevapalga ulatuses. Trahvi tasumine aruande esitamise kohustusest ei vabasta. Kui seda trahvi määramise järel ei tehta, võib määrata uue trahvi.