Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viiskudega turismimekas

    I-punktide sildid rohetavad pea igas Eestimaa otsas. Turismiamet lubab võõramaalaste Eesti-huvi jätkumist. Mullu siinmail käinud 2,5 miljonile külalisele ja siia jäetud pea 7 miljardile kroonile oodatakse tänavu jõudsat lisa.
    Äripäev ennustab turismiärile jätkuvat edenemist, jätkuks vaid eestimaalastel tahtmist ja oskust enda poolt pakutavat atraktiivseks ja hästi müüdavaks teha.
    Vihmajärgsete seentena siginenud turismifirmad rabavad kuis jaksavad, ent on liigselt lääne inimestele orienteeritud. On ju paljud neist Soome firmade käepikendused. Kõhnema rahakotiga eestlane ei kipu eriti agaralt nende teeneid kasutama. Kui varem oli välja sõites büroo teenust hea kasutada viisa pärast, siis järjest laienev viisavabadus on selle vajaduse kaotanud.
    Eestimaal reisimiseks on valikuvõimalusi igale maitsele. Noorem põlvkond, kel kohustusi vähem ja rohkem mölluvaimu, voorib kokku umbseksrahvastunud suvepealinna. Rahulikuma puhkamisviisi sõbrad vaatavad rohkem Haapsalu poole või otsivad üles mõne vaikse turismitalu.
    Sadakonna jagu peaks neid Eestis juba olema. Hinnatav on talude juures see, et pelgalt majutuspaikadeks olemise asemel on hakatud kaugemale mõtlema, lisavõimalusi pakkuma, spetsialiseeruma. Kes pakub hobusesõitu, kes jahindust, kes eritingimusi invaliididele.
    Vaatamisväärsustest Eestis puudust ei tule, pigem on küsimus, kuivõrd neid müüa osatakse. I-punktist maakonnakeskuses ja tingmärgist kaardil jääb paraku väheks. Kui näiteks USAs on juba osariigi piiril suur reklaam väikseimagi rahvuspargi või muu huvipakkuva paiga kohta, siis meil tuleb pahatihti veel kaardil näpuga järge ajades maastikul orienteerumist harjutada. Lihtlabane viidamajandus on turismimekaks ihkaval Maarjamaal veel lapsekingades. Turist on eelkõige puhkaja ja millegi ülesleidmisele palju aega raisata ei viitsi. Muidugi, koht, kuhu külaline juhatatakse, peab olema korras. Virin, et maal pole elu, ei kannata selles valguses mingit kriitikat. Vallavalitsused saaksid töötuid edukalt rakendada vaatamisväärsuste kordategemiseks. Hiljem saab neid kasutada nende kohtade müümisel.
    Taas USAst abi võttes -- seal on riiklikud rahvuspargid isemajandavad. Liigume meiegi tasa sinnapoole, et Lahemaa vm samalaadse külastamise eest raha küsida. Üks kindlalt tasuline vaatamisväärsus oleks näiteks Kaali kraater.
    Teinekord ei tule meie inimene selle pealegi, mida kõike müüa saab. Mingi allikas või karstikaev ei pea olema ainulaadne maailmas, põhiline on keskkond. Kui turist saab allikat näha ja paku otsas võileiba süüa, on ta heameelega nõus kümneka maksma. Suurepärane paik on Saula siniallikad. Panna sinna püsti korralik kemps, pingid ja piletimüüja -- ongi ajaveetmiskoht missugune. Teenistust saab kasutada objekti korrashoiuks.
    Müüa saab kõike, tuleb selle peale ainult tulla. Holland müüb puukingadega ka võimalust näha, kuidas neid valmistatakse. Äkki on mõeldav pakett -- viisud + valmistamine?
    Muumimaa tüüpi rahvusvahelise külgetõmbejõuga atraktsiooni Eestil pole. Naksitrallimaa võib küll esmapilgul utoopilisena tunduda, ent on teostatav ja hea marketingi puhul ka müüdav. Kulukas, ent võimsat turismihuvi pakkuv oleks üks Lembitu-aegsena taastatud maalinn.
    Toimetus leiab, et Eestis on turismi alal palju arenguruumi ja ära kasutamata võimalusi. Jääb loota, et eestlasel on silma ja tahtmist võimalused teenimisjõuliseks teha.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Tallink pea kahekordistas jaanuaris reisijate arvu
AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta jaanuaris 338 194 reisijat, mida on 86% võrra enam võrreldes eelmise aasta jaanuariga.
AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta jaanuaris 338 194 reisijat, mida on 86% võrra enam võrreldes eelmise aasta jaanuariga.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Eestis elavad Euroopa suuruselt teised alkoholitarbijad
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.

Olulisemad uudised

HKScani uus personalijuht: tootmisvaldkond kõnetab mind
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.