• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis on kahe tipp-poliitiku avaliku sõnasõja põhjuseks?

    Savisaar on huvitatud era-korralistest valimistest. Ta on saanud kindlust teiste erakondade sees toimuvatest kemplemistest.
    Kemplemine, mis aga praegu ajakirjanduse vahendusel käib, ei lähe selle malli alla. Alustas ju Vähi, mitte Savisaar. Sellepärast mulle tundub, et asi on natukene teisel tasandil.
    Praegu rünnatakse väga tugevalt siseminister Robert Lepiksoni ja pole põhjust arvata, et selle taga ei ole Savisaar. Lepiksoni enda alluvad on teda andnud neljal korral kohtusse, rääkimata sellest Soomega seotud tehingust. Lepiksonilt tahetakse tähelepanu ära juhtida ja see on üks põhjus, miks Vähi püüdis rünnakut suruda Savisaare peale. Tõenäoliselt ka Koonderakonnas endas ei ole asi nii sile ja libe nagu seda võib arvata Vähi ja Siimanni hiljutisest kohtumisest. See on vana taktika, et juhi tähelepanu mujale, siis oma hädad ja viletsused ei paista välja. Ei teeks sellest aga nii suuri järeldusi, et vaikelu sisepoliitikas on saanud ümber. Vaikelu ümbersaamisest võime hakata rääkima siis, kui riigikogu hakkab arutama 1998. aasta eelarvet. Siis saab öelda, kas vaikelu on ümber või mitte.
    Ma ei näe selle sõnasõja taga mingeid erilisi poliitilisi lahinguid. Mehed on ise sarved kokku pannud. Nad on teineteisele võrdväärsed partnerid. Tahaks loota, et see ei too endaga kaasa mingeid suuremaid poliitilisi järellainetusi, sest see oleks märk, et asjad ikkagi oleksid väga ebademokraatlikud. Eestis kahjuks küll on nii, et kakeldakse võimu pärast, mitte põhimõtete pärast.
    See oleks kurioosne, kui Eestis peaks sellepärast tulema erakorralised valimised, et kahe mehe vahekord ära klaarida. Mina pigem oleksin nõus Tiit Vähi seisukohaga, et parem on, kui need liidrid, kes on omavahel tülli läinud ja kellel on ka ühtteist ette heita, et need taanduvad. Õhk saab puhtaks siis, kui nendes erakondades toimub liidri vahetus.
    On kahju, kui Eesti sisepoliitika uudis number üks on see, kuidas kaks erakonna liidrit oma vahel pori pilluvad. Kui asi käiks mingite põhimõtete üle, selle üle näiteks, kas Eestis on vaja tolle või mitte, siis oleks see väga tervitatav. Praegu toimuv mudamaadlus ei tohiks minu arvates poliitikaelu määravaks sündmuseks küll kujuneda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvasid palgad üle 8 protsendi
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Esimeses kvartalis kasvas ehitusmaht 14 protsenti
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.