Siseturism lõi lõkkele

Haapsalu lähedal Roosta puhkekülas võtab ajakirjanikke vaatamata soojale suveilmale vastu augustikuine vaikus. Siin-seal küngaste vahel männimetsa all on kuulda rootsikeelset kõnet ja näha Rootsi numbrimärkidega autosid.

«Põhiliselt on sellel suvel Roostat külastanudki rootslased,» räägib Roosta puhkeküla müügijuht Mai Nuudi. Viimati oli tema sõnul nii palju Rootsi turiste enne Estonia katastroofi. Eesti-Rootsi ühisfirmale Swedest Motel Group kuuluvas puhkekülas on 34 maja, kuhu mahub korraga 160 inimest.

Juulis oli Nuudi sõnul kogu Roosta puhkeküla välja müüdud, ette broneeritud on ka augusti nädalalõpud. Järgnevateks aastateks peab puhkeküla laienemise plaane, kuid sellest on Nuudi väitel veel liiga vara rääkida.

Otse rannikul asuvad kõrvuti sanatoorium Narva-Jõesuu ja hotell Mereranna. Kümmekond meetrit eemale jääb juba mitu aastat tühjana seisev Sputniku puhkebaas Noorus.

Nii Narva-Jõesuu sanatoorium, hotell Mereranna kui veel üks tegutsev puhkebaas Kajakas meenutavad väljanägemiselt nõukogude turismibaase, milleks enamik neist omal ajal ehitatud sai. «Klientidel on ükskõik, millised toad välja näevad, peaasi, et du?? ja tualett töötaksid,» lausub sanatooriumi Kajakas raamatupidaja Nina Sõrojeva.

Kajakas on nõudlikumate külastajate jaoks renoveerinud kaks tuba, Mereranna hotellis pole remondini veel jõutud. Nii ühe kui teise asutuse töötajad kurdavad rahapuudust.

Kajakas kuulub ASile Eesti Kajakas, mille põhiomanik on Balti elektrijaam. Klientide puudusel töötab sanatoorium ainult kolm kuud aastas.

Narva-Jõesuu sanatooriumis kuu aega tagasi ametisse asunud nooruke müügijuht Janika Hämarmets ütleb, et sellel suvel oli sanatooriumis külastajaid mõnevõrra rohkem kui varasematel aastatel. Põhilise klientuuri moodustasid Venemaa ja Soome turistid, aga samuti ka igal aastal Narva-Jõesuus puhkavad Saksamaa sõjaveteranid. Viimaste aastate parim kuu täitumuse poolest oli Hämarmetsa sõnul juuli, kui iga päev oli sanatooriumis keskmiselt 152 külastajat. Sanatooriumis on üle 200 koha.

Hotelli Mereranna direktor Vladimir Semjonov ei tee Narva-Jõesuu ja hotelli tuleviku suhtes optimistlikke prognoose. «Loodame, et ehk läheb olukord normaalsemaks ja inimesi hakkab rohkem käima,» lausub Peterburist tulnud hotellidirektor ükskõikselt.

Küsimusele, kas omanikel pole plaanis hotelli parendamiseks midagi ette võtta, vastab ta vaikimisega. Ilmselt jäävad kümnesentimeetrise diameetriga augud koridori põrandakatetesse ka järgnevateks aastateks.

Administraatorilt parajasti toavõtme saanud külastajad Elli ja Peeter koos lapselapse Liisaga valisid Mereranna puhkamiseks välja kolm aastat tagasi kogetud hea mulje põhjal. Praegu märgib vanapaar, et ega hotellis midagi paremuse poole pole liikunud. Pigem vastupidi, lausub Elli.

Kui saaks valida, kas puhata Pärnus või Narva-Jõesuus, valiksid Elli ja Peeter puhkamiseks ikkagi põhjaranniku. Niisugust randa, nagu Narva-Jõesuus, pole nende sõnul kusagil mujal.