Tallinna väärtpaberibörs hiilgab uute kasvurekorditega

Tallinna börsi kogukapitalisatsioon on märtsi keskpaiga 11,49 mld krooni tasemelt kerkinud 120%, 25,16 mld krooni tasemele. Börsi andmeil investeerisid juulis kõige enam börsile raha juriidilistest isikutest välisinvestorid, kelle osakaal investeeringutes börsil noteeritud aktsiatesse moodustas 40,4%. Välisinvestorite suur osa börsi statistikas näitab maaklerite arvates, et välisinvestorite omanduses olevate väärtpaberite hind on märkimisväärselt tõusnud.

Ühispanga aktsia on alates juuni algusest tõusnud 136%, sulgudes eile rekordilise 122,5 krooni juures. Ühispank pole veel avalikustanud korrigeeritud aasta kasumiprognoosi, praeguse aktsia hinna juures ootavad investorid Ühispangalt ligi 200 mln kroonist kasumit.

Hoiupanga aktsia hind on tõusnud alates juuni algusest 130%. Hoiupanga Grupi I poolaasta tulemused olid üllatavad panga juhtidelegi ja uue 297,5 mln kroonise kasumiprognoosi avalikustamine viis aktsia hinna börsil kiiresti üles. Hoiupanga aktsiate päevakäibed on tõusnud 54 miljonini.

Selle nädala esimesel kolmel päeval tegi börsil märkimisväärse kasvu läbi Tallinna Panga aktsia, kerkides ligi 40%. Tallinna Panga aktsia tegi esimese suure tõusu pärast laevaäri ja likviidsuskriisiga seotud skandaale kevadel, mis panga aktsia hinna all hoidsid. Hinnatõusu taga kohalikud investorid

Handelsbanken Aktorise tegevdirektori Ruth Laatre sõnul võisid suve algul toimunud hinnatõusu põhjustada välisinvestorid. Viimastel päevadel on väljastpoolt nõudlus vähenenud, aga julgeks on läinud kohalikud eraisikud, ütles Laatre.

HF Kapitali juhataja Margus Uudam ütles, et paljud välisinvestorid kasutavad Eesti turu hindamisel erinevaid analüüsimeetodeid. Nii on näiteks rahavoogudel põhineva analüüsi järgi Eesti aktsiad odavamad kui Soome aktsiad. «Võrreldes Soomega võiks meie P/E olla veel kõrgem,» rääkis ta. Samas näiteks arengumaadega võrreldes on Eesti tase kõrgem.

Tallinna börs sai eile valmis kokkuvõtte välis- ja kodumaiste investorite osakaalust börsil juunis ja juulis. Börsi tegevdirektor Helo Meigas tunnistas, et juriidilistest isikutest välisinvestorite kolmeprotsendiline osatähtsuse kasv ei kujuta endast midagi põrutavat.

Äripäeva aktsiaanalüütiku Vahur Loki sõnul pole käesoleval aastal olnud maailmas teist sellist tõusu kui Tallinna börsil. Lokk ütles, et ei näe mingit põhjendust, miks peaks aktsiate hinnad olema börsil nii kõrgel. Tema sõnul on tõenäoline, et aktsiate hindu hoiab üleval psühholoogiline surve.

Ruth Laatre ütles, et vaatamata praegustele kõrgetele hinnatasemetele on väärtpaberiturul veel kasvuruumi. Tema sõnul arenevad Eesti pangad jõudsalt ka järgmisel kahel aastal ja seda võimalust arvestades pole praegused hinnatasemed kõrged.

Mitme juhtiva maakleri sõnul müüvad inimesed tööstussektori aktsiaid ja ostavad pankade aktsiaid. See omakorda viib pankade aktsiad üles. Samuti on aktsiate hinnas palju positiivset ootust, mistõttu võib iga halb uudis hinna alla tuua.

Laatre lausus, et pankade suured kasumid tulenevad osaliselt ka sellest, et pangad ise on kõige suuremad väärtpaberitehingute vahendajad. Tekib lumepalliefekt, kus pankade kasum kasvab koos väärtpaberituru arenguga. Erinev on olukord tööstuses, kuna tööstusettevõtete kasumit ei mõjuta väärtpaberiturul toimuv.

Võimalikku kriisi ei pea Laatre tõenäoliseks. Tema sõnul on Eestile suurim risk poliitiline risk seoses Venemaaga. Kui sealt tuleb märke poliitilise ohu kohta, võtavad välisinvestorid oma positsioonid välja ja nendega lähevad kaasa ka kohalikud investorid.

Laatre sõnul pole praegu näha märke, mis võiksid aktsiaturgu allapoole kiskuda. Pigem soodustab Eesti mainet välisinvestorite silmis Euroopa Nõukogu otsus, mille kohaselt on Eesti koos Poola, T?ehhi ja Ungariga kaasatud Euroopa Liidu laienemise esimesse vooru. Laatre ütles, et Euroopa Liitu puudutav otsus oli märkimisväärne. «Meile tuli selle uudise peale päris mitu kõnet kogu maailmast,» meenutas ta. Laatre sõnul on Eestil väljaspool imemaa maine, mida kindlustab veelgi Eesti panga tellitud riigireiting.

Margus Uudam märkis, et viimasel ajal on täheldada välisinvestorite, kes on kohalikest investeerijatest konservatiivsemad, tagasi tõmbumist. Võimalik, et välisinvestorite jaoks on turg juba liiga üles läinud ning nad võtavad kasumit välja, nentis Uudam.

Uudam lisas, et väärtpaberiturule võib ohtu kujutada ka liigse laenuraha tulek. Tema sõnul sooritati varem üksnes repotehinguid, ent praegu on märgata laenuraha juurdevoolu aktsiatesse. «Kui turg langeb, läheb esmalt välja laenuraha ja see võib kogu turu endaga kaasa tõmmata,» märkis ta.

Uudami sõnul tuleks luua mehhanismid, mis piiravad laenuraha liigset voolu aktsiaturule.