Põhjala toekamad pangad

Üks pankade efektiivsuse määramise võimalusi on võrrelda tulude ja kulude suhet. See näitab muu hulgas, kuidas pankadel on õnnestunud oma kulusid vaos hoida, mitte lastes filiaalidevõrgul ja personalil liigselt paisuda, ning kuidas nad on suutnud oma tulusid suurendada. Võrreldes näiteks Soome pankadega, on Rootsi Handelsbanken juba tükk aega suutnud toime tulla märksa väiksema personaliga.

Nii Rootsi Handelsbankeni kui ka Taani Jyske Banki tulude ja kulude suhe näitab, et mõlemad pangad on iga kulutatud krooni pealt teeninud kaks krooni. Nendest jääb veidi maha Rootsi Nordbanken, mille vastav suhe on 1,97.

Väikese vahega järgnevad neile Taani Den Danske Bank ja Soome OKO grupp, mille tulude-kulude suhe on 1,7. OKO grupp koosneb 250 osapangast ja börsil noteeritud keskpangast. Sellel grupil oli I poolaastal Põhjalas kõige rohkem halbu laene -- 1,35 miljardit Eesti krooni.

Edasi tulevad 1,6ga Rootsi S-E-Banken, Soome Merita pank ja kolm suurt Norra panka -- Den Norske Bank, Kreditkassen ja Fokus Bank. Merita olukord tegelikult nii roosiline ei ole, sest tema tulusid on parandanud aktsiamüük umbes 3,6 mld Eesti krooni eest I poolaastal.

Tulude ja kulude suhe 1,5 on kahel Taani pangal: Unibankil ja BG Bankil.

Põhjamaade kõige ebaefektiivsem on aga Soome Postipankki, mille tulude ja kulude suhe on 1,24 ehk tunduvalt halvem kui mullu esimesel poolaastal.

Eesti pankadest on Põhjala pankadega efektiivsuselt võrdväärne Hansapank (1,97). Teistest suurematest pankadest on tulude-kulude suhe Hoiupangal 1,3 ja Ühispangal 1,2. ÄP-DI