Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome eelarve eeldab edukat arengut
Eelnõuprognoosis öeldakse, et Soomel on kõik eeldused saavutada lähiaastatel Euroopa üks suuremaid majanduskasve ja täita Euroopa rahaliidu (EMU) nõuded.
Häid majandusväljavaateid võivad aga häirida mitmed välis- ja siseohud. Välisohtude all nimetatakse praegu USA aktsiaturul sündinud mulli võimalikku lõhkemist ning EMUks valmistumisega kaasneda võivaid valuutaspekulatsioone. Kodumaistest riskiteguritest nimetatakse inflatsiooni võimalikku kiirenemist ning palgaläbirääkimiste ebaõnnestumist, mõlema mõjul võib intressitase kiiresti kerkida, majanduskasv aeglustuda ja töötus jälle kasvada.
Soome 1998. a riigieelarve tulude ja kulude kogusumma on 186,9 mld marka. Selle aasta riigimajanduse puudujääk moodustab 1,3% ja riigivõlg 59,1% sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Mõlema näitajaga täidab Soome EMU nõuded, mis on vastavalt 3% ja 60%.
Suure töötusega Soome on otsustanud märgatavalt elavdada tööjõupoliitikat. Põhirõhk pannakse kutseoskuste parandamisele ja omaalgatuslikule tööotsimisele. Sellealast kahenädalast koolitust saab kuni 200 000 inimest.
Soome kaitseministeeriumile on kavas eraldada 10,1 mld marka, mis tähendab viieprotsendilist kasvu. 2,5 mld sellest neelavad USAst ostetavad hävitajad Hornet. Teiseks paneb Soome suurt rõhku oma armee uuendamisele, milleks luuakse uusi kiirreageerimisjõude. Nende varustamiseks antakse volitus 7,8 mld marga suuruste tellimuste tegemiseks. KL-ÄP