Korruptsioonivastase seaduse paragrahv 21 ütleb, et riigiametnik on huvide konflikti puhul kohustatud teatama, et ta ei saa ühe või teise otsuse puhul kaasa rääkida, sest tegu on huvide konfliktiga. Samas on rahandusminister Mart Opmann määranud väärtpaberituru kutseliste osaliste tegevuslitsentside ja fondi valitsejate tegevuslubade väljaandmise komisjoni esimeheks rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi, kes oli pikka aega Ühispanga aktsionär. Samas on komisjoni aseesimees rahandusministeeriumi omandireformiosakonna juhataja Veiko Tali, kellele 26. augusti seisuga kuulus 105 Ühispanga aktsiat. Ministril peaks oma alluvate aktsiaosalus olema teada.

«Minu meelest ei tohiks väärtpaberituru kutseliste osaliste litsentsikomisjonis olla ühtegi persooni, kes on aktsionärid mingis aktsiaseltsis, kes väärtpaberiturul osaleb,» sõnas Nestor.

Esmaspäeval riigikogu infotunnis esinedes ütles peaminister Mart Siimann: ma ei tahaks, et korruptsioonivastane võitlus võtaks kampaania iseloomu. Ta lisas samas, et kindlasti ei tohi sellesse komisjoni kuuluv inimene omada äriühingu aktsiaid, kui sellega kaasneb huvide konflikt.

Ministri määratud riigiametnikud võiksid komisjonidesse kuuluda, aga sellisel juhul ei tohiks nad hääletada küsimustes, mis võib tekitada huvide konflikti, lausus Siimann.

Eiki Nestor on küsinud vastuseid korruptsioonivastase seaduse täitmise kohta peale peaministri ka teede- ja sideministrilt, majandusministrilt ning rahandusministrilt. «Kõik ministrid leidsid oma vastustes, et nad peavad kontrollima võimalikku huvide konflikti siis, kui keegi koputab,» lausus Nestor.

«Koputamise peale ei saa rajada võitlust korruptsiooni vastu, siin peab olema süsteem,» väitis Nestor.

«Mina tõlgendan, et perioodilist kontrolli korraldab deklaratsiooni hoidja, mis tähendab, et ministritel on see kohustus ja valitsuse liikmed peavad sellega arvestama,» avaldas Mart Siimann valitsuse seisukoha.

Eiki Nestori väitel ministrid vajalikku kontrolli alluvate majanduslike huvide üle ei teosta.

«See on ebakompetentne ja pahatahtlik tegevus, ma väga loodan, et enamikul juhtudel tuleb see teadmatusest,» kommenteeris ministrite tööd riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv. Tema sõnul avastati altkäemaksu juhtumeid eelmisel aastal üle viiekümne.

Mart Siimann väitis riigikogu ees esinedes, et korruptsiooniohtlikke juhtumeid ja korruptiivseid tegusid on avastatud väga vähe. Tema teada on kaks sellist juhtumit olnud kodakondsus- ja migratsiooniametis, üks politseiametis, piirivalveametis ning elekterside inspektsioonis.

Siimann nentis, et konstruktiivseid ideid korruptsiooni üle kontrolli saavutamiseks pole. Ühe abinõuna on riigikogu menetluses uus korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis tuleb järgmisel nädalal teisele lugemisele.