Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poola majandus vajab pidureid
Heaolu tõus Poolas räägib praegu võimul olevate eks-kommunistide kasuks, kes naasid võimule just siis, kui ametiühinguliikumise Solidaarsus majandusreformid hakkasid tulemusi andma. Teiseks suuremaks poliitiliseks rühmituseks on saanud Solidaarsusest välja kasvanud 36 antikommunistlikku parteid ühendav parempoolsete parteide liit (AWS).
Arvamusküsitluste andmeil ei saa ükski partei ülekaalukat enamust, mistõttu oluline on see, milline partei saab uues koalitsioonis liidriks.
Enim teeb Poola majanduses praegu muret maksebilansi seis. Viimase kahe aastaga on 1995. aasta ülejääk muutunud kiiresti kasvavaks defitsiidiks, mis prognooside järgi peaks aasta lõpuks moodustama 4--5 protsenti SKTst.
Zloti reaalväärtuse 10protsendiline kasv koos impordi lisamaksude kaotamise, madalamate intressimäärade, kasvavate reaalpalkade ning investeeringute aastase 20protsendilise juurdekasvuga on viimasel kahel aastal importi oluliselt suurendanud.
Kui ajavahemikus 1991--1996 kasvas eksport 91 protsenti, registreeriti samal ajal impordi kasvuks 156 protsenti. Osaliselt peegelduvad selles areneva majandusega riigi suurenevad investeeringud.
Samas näitavad rahvusvahelise valuutafondi arvestused, et dollarites on riigi keskmine palk nelja aastaga tõusnud 80 protsenti.
Tööjõukulude kasvu on pehmendanud tootlikkuse kasv. Ekspordi kasv jätkub, aasta esimese seitsme kuuga suurenes eksport dollarites väljendatult 9 protsenti ning mahult 15 protsenti. Kodumaised investeeringud ja tarbimine kasvavad aastas 10 protsenti, samas kui sisemajanduse kogutoodang suureneb 6 protsenti. Vahe täidab import.
Sellest on ka ajendatud kartused majanduse ülekuumenemisest ning sarnase jooksevkonto defitsiidi tekkimisest, mis põhjustasid rünnaku T?ehhi kroonile käesoleva aasta mais.
Valimiste eel loobus valitsus plaanist jahutada majandust maksude tõstmisega, asetades põhirõhu rahapoliitikale. Viimasel kolmel kuul on Poola keskpank intressimäärasid järsult tõstnud.
Poola rahandusministri sõnul on intressimäärade keskmiselt viieprotsendiline tõus laenunõudlust piiranud ning majandust jahutanud.
Stabiilse majanduskasvu tagamiseks, mida ei ohustaks jooksevkonto defitsiit ja inflatsioon, tuleb aga valimiste lõppedes karmistada fiskaalpoliitikat. Sellest tuleb uue valitsuskoalitsiooni esimene ebapopulaarne ülesanne olenemata sellest, millised parteid sinna kuuluvad. FT