- OMX Baltic0,24%295,78
- OMX Riga0,47%915,56
- OMX Tallinn−0,18%2 030,32
- OMX Vilnius0,27%1 206,03
- S&P 500−0,49%6 299,19
- DOW 30−0,14%44 111,74
- Nasdaq −0,65%20 916,55
- FTSE 1000,16%9 142,73
- Nikkei 2250,64%40 807,41
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,77
- OMX Baltic0,24%295,78
- OMX Riga0,47%915,56
- OMX Tallinn−0,18%2 030,32
- OMX Vilnius0,27%1 206,03
- S&P 500−0,49%6 299,19
- DOW 30−0,14%44 111,74
- Nasdaq −0,65%20 916,55
- FTSE 1000,16%9 142,73
- Nikkei 2250,64%40 807,41
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas eluasemelaen on soodus?
Majanduskasvuga kaas-nenud nähtuseks on hoogne laenamine. Eluasemelaenu võtmisest on saamas trend, mille ilmekaks väljendiks on 24tunniste laenulepingute reklaam nädalalehtede esikülgedel. Kas lepingut, mis seob osalejad kümneks aastaks, tasub sõlmida 24 tunni jooksul? Miks ka mitte, aga kuidas jääb vanasõnaga « seitse korda mõõda, üks kord lõika». Mida siis mõõta, enne kui lepingule alla kirjutada?
Eluasemelaenu lepinguline intressimäär võib esmapilgul tunduda soodne, kuid ei peegelda laenuvõtja tegelikke kulutusi.
Finantsjuhtimises kasutatakse erinevate laenupakkumuste hindamisel nn efektiivse intressimäära käsitlust, mille arvutamisel võetakse arvesse laenu kustutusaeg, laenumaksed ja nende sagedus ning laenulepinguga kaasnevad kulutused (lepingutasu jm). Efektiivset intressimäära võib selle mõistmiseks vaadelda ka laenuandja poolelt. Tegemist on tehingu nn sisemise tasuvuslävega, mille arvutamisel lähtutakse raha nüüdisväärtuse teooriast. Selle peamine sõnum «maakeeli» väljendatuna kõlab: «aeg on sõna otseses mõttes raha». Tulevikus saadav raha on odavam hetkel «käes» olevast rahast. Efektiivne intressimäär saadakse võrrandist, kus tulevikus laekuvad maksed, diskonteerituna nüüdishetkele, on võrdsustatud välja antava summaga.
Võrreldes efektiivset intressimäära etteantud tulunormiga (kapitali hinnaga) saab laenuandja hinnata laenuandmise tasuvust. Kuid ka laenuvõtja saab laenu kasulikkust hinnata, kõrvutades omavahel erinevate laenupakkumuste efektiivseid intressimäärasid. Laenu kustutusaeg
Kui laenu kustutusaeg on kümne asemel viis aastat, oleks ülaltoodud näites kuumakse suuruseks 1460 kr asemel ca 2215 kr. See on 755 kr rohkem. Kuid kümneaastase lepingu kestel jätab laenuvõtja panka ligi 80 000 kr intresse, viieaastase lepingu korral aga ca 36 000 kr. Samal ajal võib aga 755 kr. enam maksmine olla täiesti jõukohane. Kuumakseid ja laenuperioodi pikkust iseloomustab kõrval toodud tabel (100 000kroonine laen, lepingutasu 3500 kr, efektiivne intressimäär 13,3%).
Tabelist selgub, et mida pikem on laenu kustutusaeg, seda vähem erinevad sellele vastavad kuumaksed. Kustutusaja valikut iseloomustab ka graafik.
Langev kõver graafikul näitab kuumaksete suurust sõltuvalt kustutusajast, tõusev kõver aga laenuandja intressitulu (graafikul on summad vähendatud 10 korda). Nagu näha, võiks 100 000 kr eluasemelaenu optimaalseks pikkuseks olla viis aastat. Pikema laenulepingu korral muutub küsitavaks tehingu kasulikkus laenuvõtja seisukohalt.
Kustutusaja valik on hinnatav ka investeeringu nüüdisväärtuse kaudu. Katkestamise kulu
Võib juhtuda, et laenuvõtja soovib laenulepingu katkestada, makstes laenuandjale tagasi selleks hetkeks võlgu oleva summa. See ei ole tasuta, vastupidi -- selle eest trahvitakse. Kas 3% trahvimäär võlgu olevast summast on vastuvõetav? Annuiteetlaenude puhul sisaldab ühtlane kuumakse algul rohkem intresse, hiljem aga rohkem tagasimakseid. Kui kümneaastane laenuleping katkestatakse mõni aasta pärast lepingu sõlmimist, võib nõutav trahvisumma olla üllatavalt suur.
Enimloetud
1
Enne börsile minekut vaja selgust
2
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Viimased uudised
Maksuamet võib sellisele tükeldamisele viltu vaadata
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele