28. september 1997
Jaga lugu:

Maa müük Tallinnas võib minna taas Harjumaa kätte

Augustiks oli Tallinnas esitatud avaldustest ostueesõigusega maa erastamiseks jõutud müügilepingute sõlmimiseni ainult 1,2% puhul. Maakatastris on registreeritud 3072 katastriüksust.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Kaidi Tingas kinnitas, et eelmisel nädalal toimus ministeeriumis nõupidamine, kus arutati maareformi käiku Tallinnas. Istungil kaaluti ühe võimalusena esitada arupärimine Harju maavalitsusele, et välja selgitada põhjused, miks maareform Tallinnas ei edene.

Harju maavanem Mait Kornet ütles, et maa tuleb kiiremas korras omanikele tagasi anda ja see ei tohi venida. Samas leidis ta, et erastamislepingute sõlmimise delegeerimine tagasi Harju maavalitsusele ei kiirenda maareformi. See tähendaks Tallinna-suurusele linnale kuni poole aasta pikkust tagasilööki maa erastamisel, väitis Kornet.

Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa sõnul tuleb spetsialistide töögrupil esitada 1. novembriks linnavalitsusele ülevaade kitsaskohtadest maa erastamisel. Praegu on linnavalitsusele esitatud ligi 30 000 maa erastamise taotlust, lausus Metsamaa. Iga taotlus peab läbima 16 protseduuri ja see on bürokraatia ehe näide, tunnistas ta.

Tallinnas on tänavu esitatud ostueesõigusega maa erastamise avaldusi kokku 1799, millest erastamislepinguteni on jõutud vaid 185 puhul. Kokku on ostueesõigusega erastamise avaldusi esitatud Tallinnas 15 262.

Mait Korneti sõnul on erastamise aeglase tempo tinginud ka Harjumaa ja Tallinna maa erastamise toimikute kogunemine maakatastrisse, kus nad seisavad vähemalt kuus kuud järjekorras. Tallinna ja Harju maakataster kuuluvad maa-ameti koosseisu, mis tegutseb keskkonnaminister Villu Reiljani haldusalas. «Mitu kuud tagasi lubas Reiljan, et katastrisse võetakse tööle kuus uut inimest, et asjad liikuma hakkaksid, hetkel küll mingit tulemust näha ei ole,» lausus Kornet.

Riigi maa-ameti peadirektori asetäitja Urmas Männama ütles, et katastrit ei tohi küll süüdistada selles, et maareform Tallinnas ei edene. Samas tunnistas ta, et seadusega on ühe toimiku läbivaatamiseks ette nähtud kümme päeva, mida ei suudeta aga täita. «Seda ei suudeta olemasolevate inimressurssidega teha ja sellest tingituna on järjekorrad ligi kaks kuud pikad,» rääkis Männama.

Jaga lugu:
Hetkel kuum