Automaatvastaja vastab kõnedele kogu aeg
Automaatvastaja muutub aina enam digitaalseks. Pole ka ime -- kasseti edasi-tagasi kerimine ja vahetamine on alati keerulisem kui lihtsalt nupuvajutusega saabunud teadete kuulamine. Pealegi on digitaalvastaja kiirem ja sissehelistaja ei pea ootama, kuni telefon kassetti kerib.
Lauatelefoni vajalik osa on ekraan. Eriti tähtis on see automaatvastajal, kus võib näha sissetulnud kõnede arvu, kellaaega, väljahelistamisel valitava numbri näitu ja kõneaja näitu. Tule eile koosolekule
Saabunud teadete kohta muu informatsiooni saamine, nagu näiteks kellaaeg ja kuupäev, on automaatvastajale loetud teate juures samuti üks oluline, kuid tänast hinnapakkumist vaadates veel mitte just väga sagedane võimalus, mis aga ostjat kindlasti ükskõikseks ei jäta.
Kontorist pikemat aega ära olles ei oska ju reageerida, kui lindil on teade: tule täna kell üheksa nõupidamisele. Aga mis päeval? Kas teade saadeti täna, eile või üleeile?
Panasonicul, Grundigil ja Philipsil on pakkuda täiesti keskmisest hinnaklassist telefone, mis lisavad saabunud teatele nii kellaaja kui kuupäeva. Tavaliselt lisatakse need digitaalselt tehases sisse loetud ingliskeelse tekstina, kuid ekraani olemasolul võib kuupäeva ja kellaaega sealt näha. Kaks süsteemi teevad elu mugavaks
Huvitav variant on veel pooldigitaalne telefon Panasonicult. Seal on ära kasutatud kassetiga automaatvastajate hea omadus, pikk salvestamisaeg, ja digitaalse vastaja põhieelis -- lühike ooteaeg.
Ehk lahtiseletatult: loete oma teate digitaalselt telefoni, selle taasesitamiseks pole vaja linti tagasi kerida, ja sissehelistaja jutt salvestub kohe kassetile, eelmise helistaja jäetud viimase teate lõppu.
Ainuke asi, mis antud juhul Panasonicu soodsa pakkumise miinispoolele läheks, on oma tervitusteate suhteliselt lühike aeg -- 16 sekundit. Kui kõnet on vaja lindistada
Koosoleku salvestamise võimalustest oli juba juttu diktofonide tutvustuses 25. septembril. Koosolekuid tehakse teinekord ka telefonikonverentsina.
Telefoni teel saabunud kõnesid võib vajadusel lindistada ka siis, kui helistate näiteks nõuandjale või spetsialistile, kelle poolt mahavuristatud erialastest terminitest kubisev jutt on vaja hiljem lahti seletada. Lindistamine on kassetiga automaatvastajatel peaaegu üldlevinud. Digitaalvastajatel on see omadus samuti esindatud, kuigi mitte alati. Pikemate kõnede korral võib juhtuda, et digitaalsalvestuseks ette nähtud mälu pole piisav, pealegi võib digitaalselt salvestatud kõne mujale ümbersalvestamisega raskusi tekkida. Võimalus valida olukorrale vastav oma tervitus on aga peaaegu täiesti digitaalvastajate eelis. Panasonicu kahekassetiline automaatvastaja on kassetiga telefonidest ainuke, mis seda võimaldab. Tavaliselt tuleb ikka läbi ajada ühe teatega, mis lindile või mällu loetud. Kaugjuhtimine on standard
Kaugjuhtimine on olemas kõigil telefonidel. Kui turg seda nõuab, miks ka mitte. Arvatavasti on inimesed muutunud juba piisavalt mobiilseks, et neil tekib vajadus ka telefoni juurest eemal viibides teada saada, mis vahepeal automaatvastajasse on saabunud.
Et saaks teadetes edasi-tagasi sobrada või telefonile muid käske anda, peab olema saatev telefon toonvalimisega.
Kui juhtub ette sattuma analoogtelefon, tuleb kasutada toonigeneraatorit, mis sarnaneb lihtsale telerijuhtimispuldile, millel on peal tavalise digitaaltelefoni klahvid. Toonigeneraator edastab telefoni mikrofoni kaudu digitaaltelefoni juhtkoode.
Efektse disaini ihalejad ei kahetse, kui tutvuvad pakutud Bang & Olufseni telefoniga, tehnikagurmaanid hindavad seda kaubamärki kõrgelt.