9 oktoober 1997

Vormsil on halb elada

Argipäeva hommikul väljub praam Vormsilt mandrile kell pool üheksa. Õhtune praam, mis saarlased tagasi toob, väljub kell seitse. Kolmapäeva lõunal käib saarele lisapraam.

64aastane Ülo Laht ütleb, et keegi vormsilastest pole sellise praamiliiklusega rahul. «Oleme siin saarel nagu sunnismaised,» väidab Laht. «Kui on vaja naelu osta või midagi muud linnast tuua, peab terve päeva Haapsalus passima.»

«Mina ise väldin linnaskäike,» räägib Laht. «Viimati käisin Haapsalus märtsikuus.»

Samas lisab Laht, et kehv praamiliiklus ja see, et ainuke toidupood asub Hullos, võimaldab müüjatel hinnad lakke ajada ja käituda nii, nagu neile meeldib. «Haapsalus maksab tühi õllepudel kaheksakümmend senti, siin makstakse pudeli eest ainult viiskümmend,» kurdab Laht. «See vahe on töötu või pensionäri jaoks väga suur.»

Kohalike elanike arvates on nii vallavalitsus kui vallavolikogu kõik üks punt ja pole mõtet kelleltki kaitset otsida. Eelmisel nädalal puhkes riigis skandaal, et Vormsi vald on pankrotiohus. Ebamajanduslikud tehingud pannakse süüks vallavanemale Teet Vainolale.

Teet Vainola sõnul on Vormsi põhjavee projekti ümbritsev kisa ja kära ülespuhutud ja midagi ei ole juhtunud.

Kaks aastat tagasi oli Euroopa Liit abiprojekti Phare raames nõus andma Vormsi vallale 4,5 miljonit krooni Hullo puhastusseadmete ehitamiseks. Eesti riik pidi projekti toetama 750 000 krooniga, räägib Vainola.

Kui Phare eksperdid eelmise aasta lõpul kiiresti puhastusseadmete projekti nõudsid, pöördus vallavanem Saaremaa firma Monoliit poole. Vald riigihanke konkurssi projekti saamiseks ei korraldanud. «Meil polnud aega,» väidab Vainola. «Kui oleksime viivitanud, oleks Phare puhastusseadmete ehitamisest hoopis loobunud.»

Puhastusseadmete projekt laienes töö käigus kogu saare põhjavee kaitse projektiks. Projekti maksumus oli algselt 690 000 krooni. Riiklik keskkonnafond eraldas projekteerimistöödeks 295 000 krooni. 250 000 krooni maksis vallavanem maakonnale eraldatud valdade toetusrahast. «250 000 krooni tuleb riigil nüüd meile tagasi maksta, kuigi tänu maavalitsuse sekkumisele vähenes projekteerimise hind juba 100 000 krooni võrra,» räägib Vainola.

Kohalikud elanikud on vastupidisel arvamusel. Saarele ei ole nii kallist puhastusseadet vaja. Vormsil pole ettevõtlust, mis põhjavett oluliselt rikuks, väidavad nad.

Praegu on Vormsil neli pansionaati, kümme talulauta, meierei ja osaühistu Vormsi Põld. Tulevikku silmas pidades tuleks Vormsil hoopis turismiarendusega tegeleda, leiavad elanikud. «Kui vallavanem väidab, et turist tuleb saarele ainult reostama, siis näitab selline suhtumine kõige eredamalt tema rumalust,» sõnab põline vormsilane Valeri Kääpa.

Rahandusministeeriumi kohalike eelarvete talituse juhataja Veiko Tammearu ütleb, et täna toimub keskkonnaministeeriumis arutelu Vormsi reovee puhastuse ja põhjavee varude kaitse projekti üle. Eelkõige püütakse leida vastus küsimusele, kuidas projekti jätkata ja kõne alla tuleb ka projektijuhi vahetamine, lisab Tammearu.

Arutelu lõpptulemusena vormistatakse protokoll ja saadetakse see riigikogu rahanduskomisjonile, selgitab Tammearu. Samas ei välista ta, et Vormsil toimuva vastu hakkab huvi tundma ka riigikontroll.

«Ausalt öeldes ei ole mina oma töös enne sellist asja näinud, et vallavanem läheb ühel päeval ajakirjandusse hüüdega: «Oleme pankrotis. Aidake!»,» tunnistab Tammearu.

Vormsi elanikud panevad vallavanemale pahaks ka sööklahoone ostu Hullos. «Vainola maksis 150 000 krooni praegu tühjalt seisva ja laguneva maja eest, et sinna meierei rajada,» süüdistab Villu Torn.

Teet Vainola sõnul pole selle ostu puhul midagi imelikku. «Saime 500 000 krooni regionaalpoliitilist laenu ja ostsime meierei tarbeks 150 000 krooni eest sööklahoone,» selgitab ta hooletult. «Hiljem selgus, et palju mõttekam on vana meiereihoonet remontida. Panime remondi alla 300 000 krooni ja 50 000 jäi infokoolituskeskuse rajamiseks.»

Koolituskeskusest ei tea kohalikud elanikud samuti midagi. «Kellele Vainola neid arvutikursuseid korraldama hakkab või mis infot ta siin jagab, pole teada,» ütlevad nad uskmatult.

Valeri Kääpa räägib, et tal pole aega tööl käia, sest ta peab pidevalt kohtu vahet käima ja oma abikaasa dokumente ajama. «Kui Vormsis veel lasteaed eksisteeris, töötas mu abikaasa seal kokana,» räägib Kääpa. «Lisaks valmistas ta lõunat tervele koolile, täitis majandusjuhataja kohuseid ja küttis ahje. Selle ränga töö eest maksti talle 3000 krooni ringis.»

Kui Valeri abikaasa suure töökoormuse ja vähese palga tõttu vallavalitsusse pöördus, oli tulemuseks tema vallandamine. «Pöördusin töövaidluskomisjoni poole ja minu naine ennistati tööle,» räägib Kääpa. «Siis lasti abikaasa uuesti lahti, põhjenduseks toodi allumatus.»

«Kui naine ei saanud kohe pliidi juurest minema joosta, kui ülemus teda kutsus, tehti talle käskkiri,» jätkab Kääpa. «Ühel päeval esitati talle kolm käskkirja, millele ta pidi alla kirjutama. Naine vallandati teist korda ja ennistati hiljem taas tööle. Kogu selle aja elas ta alanduste ja ähvarduste hirmus.»

Sellel suvel koondati Valeri Kääpa naine, tuues põhjenduseks lasteaia reorganiseerimine. «Andsin asja kohtusse, sest mu naine ootas koondamise hetkel last,» sõnab Kääpa.

Teet Vainola sõnul pidanuks ta tõepoolest Valeri Kääpa naise kusagile mujale tööle panema, kuid tal polnud valikut. Tol hetkel oli vaba ainult kooli direktori koht, räägib Vainola. «Ega kokka ei saa direktoriks panna,» sõnab vallavanem. Kooli direktoriks sai hoopis vallavanema naine, Mall Vainola, kes on ühtlasi ka valla eelarvekomisjoni esinaine. Kooli füüsika-matemaatikaõpetaja asendusõpetajaks sai vallavanem Teet Vainola.

Förby küla elaniku Milvi Müürisepa sõnul tuuakse leiba ja saia poodi kaks korda nädalas. «Elan poest kaheksa kilomeetri kaugusel,» räägib ta. «Talvel sumpan läbi sügava lume poeni ja siis selgub, et leiba-saia ei olegi. Siis sumpan sama targalt tagasi ja ajab vihale.»

Müürisepa sõnul peaks leiba-saia ikka kõigile jaguma, sest see on odavaim kõhutäide. «Enamik vormsilastest on ju tööta,» seletab ta. «Elatakse laste rahadest ja pensionist. Õhtuti muud ei tehtagi kui juuakse ennast täis, sest teisi vaba aja veetmise võimalusi peale televiisori vaatamise ei olegi.»

«Mina olen töötu ja saan hetkel abiraha,» räägib Müürisepp. «Kõik, kes vähegi viitsivad, tegelevad korilusega ja rajavad omale peenramaa. See on üks võimalus ellu jääda.»

Küsimusele, kas mandril ei oleks kergem, vastab naine: «Olen terve elu siin elanud. Mu kodu on siin.»

Hetkel kuum