Kaug-Ida finants-kriisil teine etapp

Kagu-Aasia valuutakriis pööras eile uue lehekülje. Üleööturu intressimäärad tõusid Hongkongis 250--280 ja Singapuris 50 protsenti. Raketina tõusnud intressimäärad ei vaigistanud spekulatsioone Hongkongi dollari lahtisidumisest USA dollarist (valuutad on seotud kursiga 7,80 USD/HKD). Siiski on analüütikud arvamisel, et Hongkongi kriis on seotud rohkem küll väärtpaberituruga, kuid varem või hiljem seisavad nad probleemi ees, kas jätta HKD seotuks USA dollariga või mitte. Hongkongi valuutakomitee tüüpi seadus ei sunni monetaarpoliitikat muutma sisemajanduse survel. Kaug-Ida finantskriis ei ole enam pelgalt regioonisisene, vaid mõjutab sündmusi juba globaalselt. Austraalia dollar langes kolmapäeval 71,22 USA sendini (kahe ja poole aasta madalaim kurss) ning eile õhtuks oli AUD langenud 70,32 USA sendini. Hongkongi aktsiahindade langus tõmbas enda järgi ka Tokio, Euroopa ja teisi olulisi börse.

Dollar alustas eile hommikul Euroopas kursiga küll üle 1,79 DEMi (14,32 krooni), hakkas aga peagi langema ja eile õhtul oli dollari kurss 1,7746 marka e 14,197 krooni.

Saksamaa riigipank jättis eile peamised intressimäärad muutmata. Sündmus ei tekitanud turgudel erilist reaktsiooni. Närvilisus tekkis aga ?veitsi rahvusliku panga nõukogu koosoleku eel, sest ringlesid kuulujutud, et keskpank tõstab intressimäärasid. Keskpanga peaökonomist võttis küll veidi pingeid maha väitega, et riigi monetaarpoliitika jääb laias laastus muutmatuks, frank aga jäi väga volatiilseks ka pärast seda teadet.