• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Presidendiks aastal 2015

    - sündinud 23. mail 1975
    - lõpetas Viljandi 4. keskkooli hõbemedaliga
    - õpib Tallinna tehnikaülikoolis haldusjuhtimist
    - 1996. aastast on ASi Viljandi Aken ja Uks müügidirektor
    - tahab saada järgmisel sajandil Eesti presidendiks
    Puhtjuhuslikult sattus endale suvevaheajaks tööd otsiv Tallinna tehnikaülikooli haldusjuhtimise tudeng Aavo Kärmas Viljandisse ASi KEK-Trading. Eelmisel aastal sai temast KEK-Tradingu tütarettevõtte Viljandi Aken ja Uks müügidirektor.
    Puidutöötlemisest ei teadnud Kärmas kaks aastat tagasi midagi. Viljandi ukse- ja aknatehasel oli tollal raske aeg. USA suurtellija ei ostnud kaupa välja ja Eesti tehas sattus raskustesse, kuna ta töötas peamiselt selle tellimuse täitmiseks. Kärmas asus ameeriklastega asju klaarima ja ettevõttele läänes uusi turge otsima. Viimase poolteise aastaga on Viljandi tehase toodangumaht kasvanud 13 korda.
    Kärmas tunnistab, et eelmisel aastal oli tehases tööd nii palju, et kõrgkoolis tuli aasta vahele jätta. Sellel sügisel on tehnikaülikooli viimasel kursusel õppiv noor ärimees suutnud töö ja õpingud ühitada. Päeval on ta koolis, õhtul firma Tallinna esinduses telefoni ja arvuti taga, reedeti Viljandis tehases.
    «Saan õhtuti pärast kooli rahulikult tööd teha, sest USAs on siis hommik,» selgitab Kärmas. Viimase aastaga on ta tehase eksporti Ameerikasse suurendanud neli korda ja kavatseb ekspordimahtu veel kahekordistada.
    «Oleme talle piisavat ambitsioonikust nõudvad kondid pureda andnud ja ta on nendega hakkama saanud,» räägib Viljandi ukse- ja aknatehase tootmisdirektor Inno Valo.
    Aavo Kärmas on nii aktiivne müüja, et sellel suvel ei jõudnud Viljandi tehase tootmismaht ettevõtte turustamisvõimalustele järele ja tehast tuleb tulevikus laiendada. «Kui järgmisel aastal jälle käivet kahekordistame, tuleb mõnda aega seda tootmismahtu hoida ja turupositsioone kindlustada,» leiab Kärmas.
    Praegu koordineerib Kärmas Viljandi tehase uste ja akende müüki Skandinaaviasse ja USAsse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse, tegeleb logistika ja toorme sisseostmisega. Näiteks eukalüptipuust pressitud pappi toob Kärmas sisse otse Zimbabwest, kust on tooret odavam osta kui Soome vahendajate käest.
    «Minu töö käib peamiselt inglise keeles, ka vene keelt räägin vabalt ja saksa keeles suhtlen,» ütleb Kärmas.
    «Ei tea, kui kaua on Aavol meie ettevõttes huvitav ja kuidas suudame teda tulevikus motiveerida, et ta liiga ruttu poliitikasse ei kipuks,» lausub ASi Viljandi Aken ja Uks peadirektor Olavi Liivandi. Eelmisel nädalal ostis ettevõte oma müügidirektorile Eesti esimese neljarattaveoga Toyota Corolla wagon-tüüpi auto.
    Kärmas peab praegu enda esmaseks ülesandeks kõrgkooli lõpetamist. Pärast seda kavatseb ta valida äri ja diplomaatia vahel.
    «Ärist jõuab diplomaatiasse alati minna, aga enne peab ennast selleks ette valmistama,» ütleb ta. Lisaks tavaainetele õpib Kärmas ka juurat, rahvusvahelist majandusjuhtimist, raamatupidamist ja juhtimisteooriat.
    Alates esimesest kursusest on Kärmas kuulunud majandus- ja poliitikahuviliste tudengite ühendusse AIESEC ning ta oli aasta selle organisatsiooni Tallinna piirkonna president.
    «Aavo on väga aktiivne, viisakas ja tolerantne, hea suhtleja ja juhtija, oskab inimesi motiveerida ja tegutsema panna,» iseloomustab teda AIESEC Eesti rahvuskomitee asepresident Ester Aare.
    «Olen teinud oma tuleviku kohta kindla plaani, aga viimased kaks aastat on mu kavatsusi pisut rikkunud,» tunnistab Kärmas.
    Presidendiks kavatseb Kärmas kandideerida 2015. aastal pärast 40 eluaasta täitumist, sest varem pole see põhiseaduse järgi võimalik. Tulevane presidendikandidaat on aastaid aktiivselt osalenud näiteringis, sealt on pärit tema esinemisoskus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hannes Ojangu: digitaliseerimine ja rohepööre – tulevikutrendid vajavad lahtimõtestamist
Pelgast sedastusest, et digitaliseerimine, automatiseerimine ja rohepööre on tarvis oma ärimudelisse kaasata, ei ole tolku, kui seda lahti ei seleta, kirjutab Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Hannes Ojangu.
Pelgast sedastusest, et digitaliseerimine, automatiseerimine ja rohepööre on tarvis oma ärimudelisse kaasata, ei ole tolku, kui seda lahti ei seleta, kirjutab Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Hannes Ojangu.
Millist lennuaktsiat osta? Minu portfellis olev lennufirma on sihikindlalt läbi kriisi vuhisenud
Pandeemiakriis lennunduses näitas selgelt kätte, millised firmad ja ärimudelid on elujõulised ja jätkusuutlikud ning millised mitte. Kes on, need tulevad kriisist välja kõigi tulede põledes ja lippude lehvides, valmis hõivama palju suuremat turuosa. Õnneks on Ryanair minu portfellis üks selline.
Pandeemiakriis lennunduses näitas selgelt kätte, millised firmad ja ärimudelid on elujõulised ja jätkusuutlikud ning millised mitte. Kes on, need tulevad kriisist välja kõigi tulede põledes ja lippude lehvides, valmis hõivama palju suuremat turuosa. Õnneks on Ryanair minu portfellis üks selline.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.