EL on kõigile avatud

«Küsimus ei ole enam selles, kas Läti ja Leedu pääsevad Euroopa Liitu, vaid millal see toimub,» ütles Santer, mööndes, et Eesti eelistamine vajas Vilniuses ja Riias pikemat selgitust.

Vestluses Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meriga tõdes Jacques Santer, et erinevused Balti riikide vahel on tõepoolest väikesed. Eesti eelistamise tingis siinsete reformide järjepidavus ja sihikindlus, mida pole vääranud sagedased valitsuste vahetused. Lätis ja Leedus seevastu on võimul olnud valitsusi, mis reformiprotsessi on pidurdanud. See on Eestile andnud edumaa.

Eesti ettevalmistusi Euroopa Liidu liitumiskõneluste alustamiseks hindas Jacques Santer heaks, järgmised ülesanded on täpsemalt määratletud paar nädalat tagasi Eesti valitsusele üle antud memorandumis. Ettepanekud puudutavad kolme valdkonda -- mittekodanike integreerimist, majandusreforme ning haldus- ja kohtuorganite arendamist, mis võimaldaks ELi seaduste kohaldamist.

Kas Eesti liitumine on võimalik aastal 2002, 2003 või 2004, ei soovinud Jacques Santer kommenteerida. See selgub läbirääkimistel. Santer avaldas heameelt, et Eesti on asunud analüüsima ja lahendama komisjoni soovitustes esile toodud probleeme.

President Lennart Meri tõdes ühisel pressikonverentsil, et Eesti võib tulevikku vaadata optimistlikult ja enesekindlalt, sest ettevalmistused ELiga liitumiseks on saanud komisjoni kiitva hinnangu.

Samuti avaldas president heameelt, et Euroopa komisjon on mõistnud Balti koostöö tähtsust ning peab vajalikuks rõhutada, et esimesest voorust välja jäämine ei tähenda Lätile ja Leedule teed tundmatusse tulevikku. Pall on nüüd naabrite väravas, kelle käes on kord tõestada oma valmisolekut stardijoonele asumiseks.