4 november 1997

Kindlustusseltside reiting jätab soovida

29. oktoobri Äripäeva lisa «Panga ja kindlustuse eri» artiklis «Kõrgeim reiting kuulub Leks Kindlustusele» äratas tähelepanu eelkõige kahjukindlustusseltside reitingu metoodika tutvustamine.

Artikli autorid ei suutnud oma väidet, et «kindlustus peab olema puhtmatemaatiliselt kirjeldatav», usutavalt tõestada. Autorite suhtumist reitingu koostamisse väljendab näiteks reitingutabeli real «keskmine» veerus «preemiad (neto) (kr)» keskmise asemel preemiate kogusumma esitamine, keskmine solventsus oli erinevalt kindlustusseltside solventsusest esitatud protsentides.

Õigesti ei ole leitud «keskmise kahjususe protsendi» ja «keskmise edasikindlustusprotsendi» väärtused. Autorid on need leidnud aritmeetiliste keskmistena esitatud kahjususe protsentidest ja edasikindlustusprotsentidest. Keskmine kahjususe protsent on korrektne leida kõigi kahjukindlustusseltside hüvitiste kogusumma ja preemiate kogusumma kaudu ning keskmine edasikindlustusprotsent edasikindlustuspreemiate kogusumma ja brutopreemiate kogusumma kaudu. Siis oleks keskmise kahjususprotsendi väärtus 39,4% asemel 39,5% ja keskmise edasikindlustusprotsendi väärtus artiklis esitatud 34,9% asemel 28,2%. Vigu on sellel real teisigi.

Iga reitingu usaldusväärsuse üle otsustamiseks aitab kaasa reitingu metoodika täielik kirjeldamine, nii et oleks võimalik jälgida arvutuskäiku ja kontrollida selle õigsust. Reitinguindeks saadakse solventsuse, edasikindlustuskoefitsiendi ja omakapitali (10 mln kr) korrutisena, mis on jagatud kahjususteguriga. Artiklis toodud kirjeldusest ei ole aga võimalik teada saada, kuidas leida solventsuse ja edasikindlustuskoefitsiendi väärtusi. Solventsuse leidmiseks jääb väheseks teadmisest, et «solventsus arvutatakse mõnevõrra lihtsustatud valemi järgi». Eksitav on edasikindlustuskoefitsiendi leidmise kirjeldus.

Reitingu usaldusväärsust saab hinnata ka reitingu stabiilsuse põhjal. Käesoleva reitinguindeksi kujunemisel on põhjendamatult suurim osakaal reitinguindeksi neljast komponendist kahjususteguril. Seega, kindlustusseltsil on võimalik saada lõpmatusele lähenev reitinguindeks niipea, kui kindlustusseltside keskmine kahjususe ja kindlustusseltsi kahjususe vahe läheneb nullile. Sellisel juhul ei sõltu indeksi suurus enam solventsusest, edasikindlustuskoefitsiendist ja omakapitalist. Ebastabiilsust väljendab ka juhtum, kus eelnimetatud vahe võrdub nulliga, sel juhul reitinguindeks puudub.

Reitingute koostamisel oleks hea pöörduda professionaalide poole. Abiks võiks olla EV kindlustusinspektsiooni ja kindlustusseltside aktuaaride poolt loodav aktuaaride liit.

Hetkel kuum