Eestis tekib aasta jooksul 9 tonni jäätmeid ühe elaniku kohta

Eestis asuva põlevkivitööstuse tõttu tekib ühe elaniku kohta aastas 9 tonni jäätmeid. Eestis ladustatud jäätmekogust hinnatakse praegu 440 miljonile tonnile, millest 92% tekitab põlevkivitööstus ja -energeetika.

Prügilaid on Eestis registreeritud 523 -- neist 273 on kasutuses. Praeguse seisuga ei vasta peaaegu ükski Eesti prügila Euroopa Liidu nõuetele, teatati ETA-le keskkonnaministeeriumist.

Eesti riikliku keskkonnaalase tegevuskava koostamise raames vaagis jäätmemajanduse töögrupp koos Soome keskkonnainstituudi jäätmemajanduse eksperdi Juhani Puolaneniga jäätmealase tegevuskava projekti.

Suurimad investeeringud tuleks teha vanade prügi mahapanekukohtade sulgemiseks ja uute ehitamiseks, ütles jäätmemajanduse töögrupi juht Reigo Lehtla. Keskkonnastrateegias on ette nähtud prügilate arvu radikaalne vähendamine, st aastaks 2010 peaks Eestis olema 150 olmeprügilat.

Jäätmemajanduse töögrupp peab seda arvu isegi liiga suureks -- Eesti-suguse väikese riigi jaoks peaks piisama 5--6 korralikust jäätmete lõppladustuspaigast, mida teenindaks kuni paarkümmend jäätmete kogumis- ja pakkimisjaama.

Investeeringud prügilate sulgemiseks ja uute ehitamiseks ulatuvad miljarditesse kroonidesse. Vana prügila hektari sulgemine keskkonnanõuete kohaselt maksab keskkonnaministeeriumi andmeil kuni miljon krooni.

Prügilate ehitamise teevad kalliks põhjavee kaitse nõuded. Hektar geotekstiili maksab miljon krooni. Tallinna keskkonnaameti hinnangul läheb Jõelähtme prügila ehitus maksma 600 mln krooni.

Lehtla märkis ka, et tuleb teha poliitiline otsus, kas Eesti läheb jäätmete põletamise teed või püüab jäätmeid taaskasutada. Eesti keskkonnastrateegia järgi tuleks rakendada taaskasutamist. ETA