Töökoha mugavus ja töövahendite käepärane paigutus büroos muutub järjest aktuaalsemaks üha suureneva arvutikasutuse tõttu. Ameerikas, kus eeldatavasti kasutatakse kõige rohkem arvuteid maailmas, uurivad teadlased juba pikka aega arvuti mõju töökeskkonnale. Nii on välja selgitatud, et töövahendina kasutatavate arvutite hulk on suurenud 10 aasta jooksul neli korda -- 20 miljonilt 80 miljonile.

1997. aastaks töötas igast kümnest bürootöötajast üheksa arvutiga, kusjuures neist 42% kasutas arvutit aktiivselt, s.o enam kui neli tundi päevas.

Arvuti on küll kasulik töövahend, kuid põhjustab üha rohkem iseloomulikke haiguseid. Põhiliselt tulenevad haigused ühe koha peal istumisest, nn kumulatiivsed lihase- ja liigesehaigused, või pärinevad tõved arvuti iseärasustest.

Teadlased on tuvastanud, et 70% kontoritöötajatest kurdavad silma- ja sama palju ka peavalu üle, 15% kaebavad seljavalusid ja neist ravile satub 3% inimestest.

Töökohta korralda aitavaid ergonoomilisi tooteid võib vajaduste järgi jagada kolme rühma.

Füüsiliselt tööd kergendavad tooted. Siia kuuluvad arvutiklaviatuuri randmetoed, lihaseid lõdvestavad jala- ja seljatoed, silmade kõrgusel asetsevad dokumendihoidjad ja ekraanifiltrid.

Viimasel ajal räägitakse psühholoogilisi vajadusi rahuldavatest vahenditest, nagu näiteks andmekaitsefilter, mis vabastab infotöötleja stressist. Samuti kasutatakse keskkonna vajadusi rahuldavaid tooteid, nagu individuaalsed õhupuhastid allergeenide või tolmu vastu ja kohtvalgustid.