Riigikogu liikme Uno Mereste sõnul võttis riigikogu küll oktoobri lõpul vastu ettemakset lubava seaduse, kuid ettemaksete kord muudab selle täitmise võimatuks ja suurendab hoopis maalt võetava maksukoormuse poolteisekordseks.

Sätestatud korra kohaselt peab ette maksta soovija esmalt esitama kirjaliku avalduse kohalikule omavalitsusele, kes seejärel teeb kindlaks erastatava krundi plaani. Pärast seda peab omavalitsus arvutama välja krundi hinna ja väljastama taotlejale ettemakse tasumise kirjaliku teatise kümne tööpäeva jooksul. Seejärel tohib erastaja kanda oma EVPd kohaliku omavalitsuse arvele.

Mereste sõnul on ainuüksi Tallinnas ligikaudu 16 000 erastajat. «Nüüd läheb see mass linnavalitsusse avaldusi esitama ja jääb teatist ootama, et erastamisväärtpaberid üle kanda. Hiljaks ei tohi mitte mingil juhul jääda, sest muidu suureneb maksukoormus,» ütles Mereste. «Naiivne on arvata, et linnavalitsus jõuab kõik need avaldused läbi vaadata ja teatised välja saata. Kannatajaks jäävad need, kes pole selles süüdi, et neil ei õnnestunud õigeks ajaks ettemaksu teha või krunti erastada.»

Ma panen nüüd ameti maha, vastas Viimsi vallavalitsuse maa-ameti juhataja Madis Saretok küsimusele, kas EVPdes ettemaksu teha tahtjaid on palju. «See, mis toimub, on mõistusevastane. Alles kehtestati ostueesõigusega erastamise avalduste esitamise viimane tähtaeg. Nüüd lajatati järgmise puuga,» ütles Saretok.

Tema sõnul on riigikogu tavaelust ja maareformi seadusandlusest täiesti võõrandunud. Kedagi ei huvita enam lihtinimese mured, lisas Saretok.

Mereste algatas esmaspäeval seaduseelnõu, mille kohaselt ei pea ettemaksu teostavad inimesed lisaavaldusi esitama. Piisab sellest, et omavalitsused avaksid pangas erastamisettemaksete erikonto, kuhu inimesed saaksid oma erastamisväärtpaberid kanda.