Kui suvel oli tavaline intressimäär Eesti rahaturul 7-8 protsenti, siis praeguseks teenib paigutatud raha kuni 11 protsenti intresse. «Selline intressimäär meelitab rahaturufondi ka suurinvestorid, kes senise 7% peale naersid,» lausus Kuusk.

Ühispanga rahaturufondi tootlus on veidi alla 10 protsendi, kuid Reet Idavain fondi haldavast Ühispanga Fondijuhist kinnitas, et nii suurte kui väikeinvestorite huvi rahaturufondi vastu on märgatavalt suurenenud. «Rahakriis turul võimaldab saada üha kõrgemat tulusust,» lisas ta.

Hansa rahaturufondi fondijuhi Katrin Viira sõnul ei ole täheldada massilist raha juurdevoolu.

Hendrik Guthan Tallinna Panga Varahalduse ASist lausus, et Tallinna Panga rahaturufondi maht on viimasel ajal mõnevõrra vähenenud, kuid põhjuseks on seniste klientide probleemid, mitte huvipuudus.

Rahaturufondid investeerivad oma vahendeid kommertspaberitesse, deposiitidesse ja sooritavad ka repotehinguid ehk aktsiate tagatisel antud laenuraha paigutamist aktsiatesse. Viimaste puhul kehtivad samad reeglid kui pankades, kus laenu tagatiseks olevate aktsiate 25% languse puhul nõutakse kliendilt lisatagatisi ja 40% languse korral rakendatakse sundmüümist.

Guthani sõnul tahetakse repotehingute mahtu vähendada ja rahandusminister peaks välja andma määruse, milles sätestatakse lubatud piirmäär. Guthan märkis, et repode osakaal ei ületa praegu viiendikku nende fondi portfellist.

Peale Hansa rahaturufondi paigutavad fondid oma vahendeid vaid kodumaistesse väärtpaberitesse. Hansa rahaturufond investeerib veel Leedu kommertspaberitesse ja Ukraina valitsuse võlakirjadesse.

Kuusk möönis, et likviidsuse suurendamiseks võiks investeerida ka väljapoole Eestit, kuid praegu fond seda ei tee. Küll on aga kavas langetada minimaalse investeeringu nõuet seniselt 100 000 kroonilt 50 000 kroonile, lausus Kuusk.

Guthan lausus, et praegu on fondidel tulus paigutada raha ka hoiustesse, mille intress võib ulatuda kuni 15 protsendini. Hoiustesse võib fond paigutada kuni 10 protsenti oma vahenditest.