16. november 1997
Jaga lugu:

Aktsiate hinnad langevad veel

Kuni majandusnäitajate paranemiseni püsivad Eesti pankade laenuintressid kõrgel ja Tallinna börsil noteeritud ettevõtted peavad arvestama väiksemate tuludega. Ettevõtete paremate majandusnäitajate avaldamiseni võib kuluda kuni pool aastat.

Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus ei näe praegu seda mootorit, mis viiks börsil aktsiate hinnatõusuni. «Usun, et näiteks pankade tulemused keskeltläbi ootusi ei ületa,» ütles Lõhmus.

Tema sõnul paigutavad investorid praegu kogu maailmas raha aktsiatest väiksema riskiga võlakirjadesse.

Senine aktsiahindade langus pole põhjustatud rahapuudusest, vaid suurenenud nõudlusest krooni järele ja sellest tulenevalt kõrgematest intressidest. Pankadevahelise laenuturu intress Talibor on tõusnud näiteks mõne nädalaga viis korda: 4 protsendilt 20 protsendile. Kõrgemad intressid avaldavad omakorda mõju ettevõtete käivetele ja kasumile.

Kõrgemad laenuintressid puudutavad eelkõige kohalikule turule tootjaid ja seetõttu teevad pangad panuse eksportivatele ettevõtetele, ütles Rain Lõhmus.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Aare Järvan väitis, et keskpanga meetmed tarbimise piiramiseks ei mängi intresside kasvus olulist rolli. Tema sõnul kasvasid kommertspankade pakutavad laenuintressid rohkem rahvusvahelisel rahaturul toimunud muutuste ajel.

Rain Lõhmus ütles, et intressitõusu taga on osaliselt need välismaised ettevõtted ja pangad, kes on Eestisse investeerinud.

Riigi kasvavast jooksevkonto defitsiidist ja suurest tarbimisest tingituna tekkis välisinvestorites kartus, et kroon ei saa püsida, leidis Lõhmus. Kursiriski maandamiseks võtsid välisfirmad kroonilaenu ja kindlustasid laenatud krooni kursi SWAP-tehingutega Saksa marga vastu, selgitas ta. Laenamisest tulenevast krooninõudlusest kasvas kroonilaenu intress, lausus Lõhmus.

Lõhmus märkis, et laenuintressid langevad uuesti siis, kui Eesti majandusnäitajad paranevad ja välisinvestorite kindlus taastub.

Jaga lugu:
Hetkel kuum