Välispangad prognoosivad majanduskasvu vähenemist

Eesti majanduskasv on 1997. aastal olnud Euroopa kiireim ja jääb tõenäoliselt aasta lõpuks 9 protsendi juurde, märgib eile avaldatud Rootsi Handelsbankeni (SHB) uurimus Eesti majanduse kohta.

Järgmiseks aastaks ennustab SHB Eestile poole madalamat, 4protsendilist majanduskasvu. Merita analüütik Juliana Borsos-Torstila ütles BNSile, et Eesti majandus kasvab tänavu rohkem kui 10protsendilises tempos, millele järgneb kasvu aeglustumine 5 protsendini.

Majanduskasvu pidurdumises näeb SHB olulist rolli pankadel, mis said oktoobri finantskriisis kõige tõsisemalt kannatada. SHB arvates püsib ohutsoonis Ühispank, mis võis kiire arengu turgutamiseks võtta liiga suuri riske.

SHB asepresident Bo Kragh ütles panga uurimust kommenteerides, et sügisese börsi- ja finantskriisi tulemused ei pruugi veel olla nähtavad. Ta lausus, et ootab ära ettevõtete auditeeritud tulemused ja võtab alles seejärel lõpliku seisukoha.

SHB prognoosib Eestile järgmise aasta jooksevkonto defitsiidiks 6,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on märkimisväärne langus võrreldes tänavuse 11protsendilise defitsiidiga. Merita ennustab Eestile selleks aastaks 14protsendilist jooksevkonto defitsiiti.

Jooksevkonto defitsiidi vähenemist seostab SHB laenamise ja tarbimise vähenemise ning sellega seotud impordi vähenemisega. Tarbimise vähenemine võib SHB prognoosi järgi ohustada eelkõige neid panku, kes on laenanud ülemäära palju raha jae- ja hulgikaubandusettevõtetele.

Merita prognoosi järgi langeb inflatsioon tänavuselt 12 protsendilt tuleval aastal 9 protsendile. SHB ennustab inflatsiooni langemist 12 protsendilt 7,5 protsendile.