Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korruptsioon raputas T?ehhi finantsturge

    T?ehhi väärtpaberid langesid eile enam kui 8 protsenti, viies RPIX-indeksi rekordiliselt madala tasemeni -- 911,5 punktini. Hiljem kerkis indeks veidi, lõpetades päeva 914,6 punkti juures.
    T?ehhi krooni kurss odavnes Saksa marga suhtes 19,90 kroonini, olles reedel langenud 19,50 kroonini, see sundis keskpanka sekkuma.
    Keskpank tõstis ühe- ja kahenädalasi repomäärasid vastavalt 19% ja 18,5%le varasemalt 14,8 protsendilt.
    Valitsuse tagasiastumise põhjustasid süüdistused, et 1995. a Vaclav Klausi kodanike demokraatliku partei (ODS) arvele laekunud 7,5 miljonit T?ehhi krooni võisid mõjutada valitsuse erastamisotsuseid.
    Fiktiivsete annetajate taga oli tegelikult terasefirma Moravia Steel üks omanikke Milan Srejber, kelle annetus tehti kuu pärast seda, kui valitsus oli heaks kiitnud Srejberi pakkumuse terasekompanii TZ erastamiseks.
    Ajakirjanduse väitel on parteil ?veitsi pangakontodel veel enam kui 170 mln T?ehhi krooni, mis on laekunud erastamises edukalt osalenud firmadelt ja üksikisikutelt.
    Kaks koalitsiooniparteid lahkusid skandaali tõttu valitsusest ning president Vaclav Havel nõudis Klausi kabineti tagasiastumist.
    Koalitsioon oli surve all sellest ajast saadik, kui 1996. a valimistel jäi kindel enamus saavutamata. Pinget lisab valitsuse tegevus majandusprobleemide lahendamisel.
    Kevadine valuutakriis tõi päevavalgele T?ehhi erastamissüsteemi puudused, mis sisuliselt tähendas vaid ettevõtete üleminekut riigi kontrolli all olevatele pankadele, pidurdades tööstuse strukturaalset ümberkorraldamist.
    Kartes ametiühingute proteste, pole valitsus suutnud peatada tootlikkuse kasvu ennetavat palgatõusu ning on kaotanud nii riigi kaks olulist konkurentsieelist -- madalad palgad ja allahinnatud valuutakursi.
    Riigi keskpank kulutas eile ning reedel krooni tugiostudeks kokku 200 mln Saksa marka. Krooni kurss hakkas langema juba läinud nädalal, kui reitinguagentuur IBCA alandas T?ehhi riigireitingut varasemalt A-- tasemelt tasemele BBB+.
    Keskpanga valuutareserv on pärast maikuist rünnakut kroonile kasvanud ja pank saab kasutada ka 2 mld dollarist krediidiliini. Septembri lõpus oli keskpangal valuutareserve 10,9 mld dollarit.
    Positiivseks uudiseks turgudele on T?ehhi rahandusministri Ivan Pilipi kinnitus, et valitsuse poolt juba vastu võetud olulised majanduspoliitilised otsused, seal hulgas 1998. a riigieelarve ning suurpankade erastamine, jäävad jõusse. REUTER-FT-ETA-BNS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Kohus lasi Ossipenko vabaks halva tervise tõttu Prokuratuur vaidlustab: arstiabi saab ka vanglas
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.