Korruptsioon raputas T?ehhi finantsturge

Valitsuse tagasiastumise põhjustasid süüdistused, et 1995. a Vaclav Klausi kodanike demokraatliku partei (ODS) arvele laekunud 7,5 miljonit T?ehhi krooni võisid mõjutada valitsuse erastamisotsuseid.

Fiktiivsete annetajate taga oli tegelikult terasefirma Moravia Steel üks omanikke Milan Srejber, kelle annetus tehti kuu pärast seda, kui valitsus oli heaks kiitnud Srejberi pakkumuse terasekompanii TZ erastamiseks.

Ajakirjanduse väitel on parteil ?veitsi pangakontodel veel enam kui 170 mln T?ehhi krooni, mis on laekunud erastamises edukalt osalenud firmadelt ja üksikisikutelt.

Kaks koalitsiooniparteid lahkusid skandaali tõttu valitsusest ning president Vaclav Havel nõudis Klausi kabineti tagasiastumist.

Koalitsioon oli surve all sellest ajast saadik, kui 1996. a valimistel jäi kindel enamus saavutamata. Pinget lisab valitsuse tegevus majandusprobleemide lahendamisel.

Kevadine valuutakriis tõi päevavalgele T?ehhi erastamissüsteemi puudused, mis sisuliselt tähendas vaid ettevõtete üleminekut riigi kontrolli all olevatele pankadele, pidurdades tööstuse strukturaalset ümberkorraldamist.

Kartes ametiühingute proteste, pole valitsus suutnud peatada tootlikkuse kasvu ennetavat palgatõusu ning on kaotanud nii riigi kaks olulist konkurentsieelist -- madalad palgad ja allahinnatud valuutakursi.

Riigi keskpank kulutas eile ning reedel krooni tugiostudeks kokku 200 mln Saksa marka. Krooni kurss hakkas langema juba läinud nädalal, kui reitinguagentuur IBCA alandas T?ehhi riigireitingut varasemalt A-- tasemelt tasemele BBB+.

Keskpanga valuutareserv on pärast maikuist rünnakut kroonile kasvanud ja pank saab kasutada ka 2 mld dollarist krediidiliini. Septembri lõpus oli keskpangal valuutareserve 10,9 mld dollarit.

Positiivseks uudiseks turgudele on T?ehhi rahandusministri Ivan Pilipi kinnitus, et valitsuse poolt juba vastu võetud olulised majanduspoliitilised otsused, seal hulgas 1998. a riigieelarve ning suurpankade erastamine, jäävad jõusse. REUTER-FT-ETA-BNS-ÄP