• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jaapani varjatud finantskriis

    Jaapani pangad lihtsalt ei näita oma halbu laene välja. Üks võimalus, kuidas nad seda teevad, on lihtne: annavad laenuvõtjale uut laenu, et see saaks maksta kustutamata laenu intresse. Väliseksperdid hindavad Jaapani pankade seisukorda kaudselt. Nii arvavad Goldman Sachsi asjatundjad, et suuremate Jaapani pankade halbade laenude osakaal küünib keskmiselt 11,5 protsendini ja sealhulgas Nippon Credit Banki oma 23,4 protsendini.
    Et ametlikke andmeid ei saa uskuda, siis ei tea õieti keegi, kui halb pankade olukord tegelikult on. See ebamäärane seis saab siiski kesta ainult tuleva kevadeni, kui Jaapan avab oma pangandusturu rahvusvahelisele konkurentsile ning ka Jaapani pankadel tuleb hakata esitama ausaid raamatupidamisandmeid.
    Jaapani pangakriisi on pikendanud seegi, et poliitikud ei ole julgenud sellesse sekkuda. Näiteks Rootsi lahendas analoogse kriisi riigi aktiivse vahelesegamisega, mille käigus anti pankadele laenu ja kapitali ning osteti nende aktsiaid.
    Ehkki päästearve oli kokku 158 miljardit Eesti krooni, on suurem osa sellest rahast tagasi saadud, ja mis peaasi, pangad jälle jalule aidatud.
    Jaapan on valinud selle asemel pikaajalise tee. Nii on keskpank hoidnud viimaste aastate jooksul baasintresse äärmiselt madalal, et aidata konjunktuuril paraneda, mis võimaldaks pankadel toibuda.
    Kuid paraku tulid sügisel vahele Kagu-Aasia finantstormid, mis ei ole jätnud puudutamata ka Tokio börsi ning ajanud mitu suurt finantsfirmat pankrotti.
    Mõistes nüüd, et paljud pangad ei suuda ise toime tulla, otsustas valitsus strateegiat muuta ja välja töötada finantssektori toetuspaketi, mida tutvustatakse 10. detsembril.
    Kui seni on päästeabinõud maksma läinud 3000 miljardit jeeni, siis prognooside kohaselt läheb veel vaja 5000 miljardit kuni 10 000 miljardit jeeni, mis kokku moodustab ligi 3% sisemajanduse kogutoodangust. See annab ekspertidele alust öelda, et kahjumid tulnuks käsile võtta juba tükk aega tagasi. DI-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Akzo Nobel Baltics 35. Kuidas väikesest värvitehasest sai globaalne ettevõte
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.