Jaapani varjatud finantskriis

Jaapani pangad lihtsalt ei näita oma halbu laene välja. Üks võimalus, kuidas nad seda teevad, on lihtne: annavad laenuvõtjale uut laenu, et see saaks maksta kustutamata laenu intresse. Väliseksperdid hindavad Jaapani pankade seisukorda kaudselt. Nii arvavad Goldman Sachsi asjatundjad, et suuremate Jaapani pankade halbade laenude osakaal küünib keskmiselt 11,5 protsendini ja sealhulgas Nippon Credit Banki oma 23,4 protsendini.

Et ametlikke andmeid ei saa uskuda, siis ei tea õieti keegi, kui halb pankade olukord tegelikult on. See ebamäärane seis saab siiski kesta ainult tuleva kevadeni, kui Jaapan avab oma pangandusturu rahvusvahelisele konkurentsile ning ka Jaapani pankadel tuleb hakata esitama ausaid raamatupidamisandmeid.

Jaapani pangakriisi on pikendanud seegi, et poliitikud ei ole julgenud sellesse sekkuda. Näiteks Rootsi lahendas analoogse kriisi riigi aktiivse vahelesegamisega, mille käigus anti pankadele laenu ja kapitali ning osteti nende aktsiaid.

Ehkki päästearve oli kokku 158 miljardit Eesti krooni, on suurem osa sellest rahast tagasi saadud, ja mis peaasi, pangad jälle jalule aidatud.

Jaapan on valinud selle asemel pikaajalise tee. Nii on keskpank hoidnud viimaste aastate jooksul baasintresse äärmiselt madalal, et aidata konjunktuuril paraneda, mis võimaldaks pankadel toibuda.

Kuid paraku tulid sügisel vahele Kagu-Aasia finantstormid, mis ei ole jätnud puudutamata ka Tokio börsi ning ajanud mitu suurt finantsfirmat pankrotti.

Mõistes nüüd, et paljud pangad ei suuda ise toime tulla, otsustas valitsus strateegiat muuta ja välja töötada finantssektori toetuspaketi, mida tutvustatakse 10. detsembril.

Kui seni on päästeabinõud maksma läinud 3000 miljardit jeeni, siis prognooside kohaselt läheb veel vaja 5000 miljardit kuni 10 000 miljardit jeeni, mis kokku moodustab ligi 3% sisemajanduse kogutoodangust. See annab ekspertidele alust öelda, et kahjumid tulnuks käsile võtta juba tükk aega tagasi. DI-ÄP