Päitsed omavalitsusele

Omavalitsuste sõltumatus keskvalitsusest ja võimu detsentraliseerimine on muidugi ilusad märksõnad ja eesmärgid, kuid tänases Eestis võib sellise põhimõtte rakendamine minna riigile väga kulukaks ja sellepärast tulebki omavalitsuste laenutegevust piirata.

Kuna pankrotiseaduse järgi ei ole võimalik kuulutada välja valla või linna pankrotti, siis ei lasu kohalikul võimul ka mingit erilist vastutust ja lõpptulemusena peab kohalikul tasandil tehtud rumalused ja möödalaskmised kinni maksma riik oma eelarvest.

Eile kehtima hakanud Eesti Panga presidendi määrus kohustab panku omavalitsustele laenude andmisel ja nende tagatisel välja antud väärtpaberite ostmisel kontrollima laenutaotleja maksevõimelisust ja tagatiste olemasolu. Samuti peavad pangad taotlema rahandusministeeriumilt kirjaliku tõendi selle kohta, et ministeerium pole laenu andmise vastu.

Järgmise aasta alguses hakkab kehtima nõue, mille järgi ei tohi kohalike omavalitsuste laenude ja intresside üldsumma ületada 75 protsenti kohaliku eelarve tuludest.

Kindlasti peab rahandusministeeriumil olema omavalitsuste laenuvõtmistest korralik ülevaade. Kui seadusega on pandud paika piirangud ja ministeeriumil on olemas täpne info omavalitsuste laenutegevuse kohta, siis jääb arusaamatuks miks peab pank veel ministeeriumilt konkreetse laenu väljastamiseks luba taotlema.

Ministeeriumil peaks olema lihtsalt õigus omavalitsuse tegevusse sekkuda, juhul kui omavalitsus kavatseb ületada seadusega kehtestatud laenupiirangud.

Toimetuse arvates aitaks omavalitsuste laenutegevust ohjata see, kui pankrotiseadusesse viiakse säte, et pankrot on võimalik välja kuulutada ka makseraskustesse sattunud valla või linna puhul. See sunniks panku senisest veelgi rohkem analüüsima kohaliku omavalitsuse maksejõudu ja laenuprojektide tasuvust. Kindlasti suureneks sellega ka omavalitsusjuhtide vastutust.

Kõige parem võimalus omavalitsuse laenutegevust piirata on aga omavalitsuste funktsioonide ja ülesannete osaline delegeerimine erasektorile. Võimalikult palju koole, haiglaid, kultuurimaju ja infrastruktuuri tuleb anda üle erasektorile. Omavalitsuse ülesanne peab eeskätt olema ettevõtlusele stabiilse keskkonna loomine. Investeeringute otsimine ja konkreetsete objektide majandamine peab jääma erasektori ülesandeks.

Teise olulise sammuna tuleb kindlasti võtta lõpuks suund kohalike omavalitsuste arvu olulisele vähendamisele. Praegu on omavalitsusi liiga palju ja nende väiksuse tõttu on paljude omavalitsuste tulubaas liiga väike selleks, et normaalselt funktsioneerida. Samuti on piiratud nende inimeste hulk, kes on suutelised omavalitsusüksust korralikult juhtima.

Alles pärast omavalitsuste arvu ja funktsioonide vähendamist saab hakata mõtlema võimu detsentraliseerimisele ja kohalike omavalitsuste volituste suurendamisele.