Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Mati Kase sõnul pole rahandusministeerium sõlminud vajalikke lepinguid ja Euroopa Liidu Phare jätkuprojekti algus lükkub edasi määramata ajaks.

Hannes Aarma rahandusministeeriumist ütles, et Phare jätkuprojekt võib käivituda alles järgmise aasta sügisel, sest abiorganisatsiooni toimimine korraldatakse kaks aastat enne Phare projekti tegevuse lõppu ümber. Abi jagamiseks asutatakse sihtmaades tema sõnul tehnilise korraldamisega tegelevad üksused, Phare abiprojekt ise hakkab vastu võtma vaid põhimõttelisi otsuseid.

Aarma sõnul peab valitsus esitama aasta alguses Euroopa komisjonile riigi kiiremate vajaduste kava, mille realiseerimine pole riigieelarvest võimalik. Eeltöö kava esitamiseks on tehtud, kuid valitsuse istungil käsitlemiseks pole see veel valmis, tunnistas ta.

Praegu on ministeeriumid esitanud taotlusi Euroopa Liidult abi saamiseks kokku ligi kolme miljardi krooni ulatuses. Aarma sõnul pole veel teada, millises summas saab Euroopa Liit Eestit toetada.

Aarma pidas võimalikuks, et kutseharidusreform võib saada toetust kuni 24 miljoni krooni ulatuses.

Kutsehariduse reformi sihtasutuse tegevdirektor Lea Orro ütles, et kui jätkuprojekt ei käivitu, suudetakse alustatud tegevust jätkata veel ainult kuue kuu jooksul. Kahe aasta jooksul töötati 13 pilootkoolis välja Euroopas kehtivate nõudmistega sobivad õppekavad ja 1998. aastal algab nende katsetamine õppetöös. Uute õppekavadega soovitakse kutsekoolituse tase ja maht viia vastavusse tööturul toimuvate muutustega.

Jätkuprojekti käivitumise korral oleks igale pilootkoolile määratud nn satelliitkool, mille õppekavu hakataks vastavalt pilootkooli kogemustele uuendama.

Jätkuprojekti jaoks taotletud summast on kavas kulutada 24 miljonit krooni ekspertide palkamiseks ja 16 miljonit krooni seadmete hankimiseks.

Phare abiprojekti raames on alates 1996. aastast ligi 45 miljoni krooni eest viidud tänapäeva nõuetele vastavaks 13 Eesti kutsekooli õpetamismetoodika ja soetatud õppevahendeid.