22 detsember 1997

Varas võib mõnikord olla ka riigipööraja

Kui riik on andnud meile relvad, siis peaks ta midagi tegema ka selleks, et need valedesse kätesse ei satuks, on öelnud kaitseliidu Harju maleva pealik Andres Sikka. Siit lähtub kaks tulevikuteed: Eesti riik kas annab relvadele lisaks nende hoidmise raha või võtab ka relvad tagasi.

Sõjarelvad satuvad tsiviilellu üllatavalt suurtes kogustes. Eelmise aasta märtsis varastati kaitsejõudude peastaabi relvalaost paarkümmend Iisraeli automaati. Kolm nädalat tagasi Kaitseliidult röövitud automaatidega saanuks aga niisuguse lahingu pidada, kus langenuid rohkem kui muistse vabadusvõitluse ajal. 69 automaadiga võinuks koguni riiki pöörama minna, nagu detsembris 73 aastat tagasi.

Relvade järele on Eestis nõudlus, muidu poleks ju automaate röövitud-varastatud. Relv teeb võrdseks, kõlas Metsiku Lääne loosung. Relv kaotas raske rusika ja terava noa mõju, tegi väikesestki mehest suure.

Hea on, kui vargad-röövlid relvi siin või teisel pool piiri müümiseks soetavad. Aga kui püssitorud Toompea poole keeratakse?

Riik ei tohi kergesti loovutada vahendeid, mida saab kasutada tema enda vastu. Eriti kui elatakse püssirohutünni otsas, mille suurust asjatundjadki mõõta ei oska. Kaitsepolitsei leidis kümmekond päeva tagasi läbiotsimisel tallinlase Aleksandri kodust 10 püstolkuulipildujat, umbes 3000 padrunit ning hulgaliselt lõhkeainet.

Riik peab ennast ja oma inimesi kaitsma. Turvavestide jagamisest küllap lihtsam on paremini relvaladusid valvata. Valvajate tõsiseid vigu arvesse võttes on isegi hea, et Rootsi kaitseministeerium ei toeta Rootsi armee juhtkonna soovi kinkida Balti riikide kaitsevägedele kasutatud relvastust ja sõjatehnikat. Kõne all oleks olnud ju üle saja granaadiheitja ja tankitõrjerelva, raskeveokitest rääkimata.

Hetkel kuum