• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Varas võib mõnikord olla ka riigipööraja

    Kui riik on andnud meile relvad, siis peaks ta midagi tegema ka selleks, et need valedesse kätesse ei satuks, on öelnud kaitseliidu Harju maleva pealik Andres Sikka. Siit lähtub kaks tulevikuteed: Eesti riik kas annab relvadele lisaks nende hoidmise raha või võtab ka relvad tagasi.
    Sõjarelvad satuvad tsiviilellu üllatavalt suurtes kogustes. Eelmise aasta märtsis varastati kaitsejõudude peastaabi relvalaost paarkümmend Iisraeli automaati. Kolm nädalat tagasi Kaitseliidult röövitud automaatidega saanuks aga niisuguse lahingu pidada, kus langenuid rohkem kui muistse vabadusvõitluse ajal. 69 automaadiga võinuks koguni riiki pöörama minna, nagu detsembris 73 aastat tagasi.
    Relvade järele on Eestis nõudlus, muidu poleks ju automaate röövitud-varastatud. Relv teeb võrdseks, kõlas Metsiku Lääne loosung. Relv kaotas raske rusika ja terava noa mõju, tegi väikesestki mehest suure.
    Hea on, kui vargad-röövlid relvi siin või teisel pool piiri müümiseks soetavad. Aga kui püssitorud Toompea poole keeratakse?
    Riik ei tohi kergesti loovutada vahendeid, mida saab kasutada tema enda vastu. Eriti kui elatakse püssirohutünni otsas, mille suurust asjatundjadki mõõta ei oska. Kaitsepolitsei leidis kümmekond päeva tagasi läbiotsimisel tallinlase Aleksandri kodust 10 püstolkuulipildujat, umbes 3000 padrunit ning hulgaliselt lõhkeainet.
    Riik peab ennast ja oma inimesi kaitsma. Turvavestide jagamisest küllap lihtsam on paremini relvaladusid valvata. Valvajate tõsiseid vigu arvesse võttes on isegi hea, et Rootsi kaitseministeerium ei toeta Rootsi armee juhtkonna soovi kinkida Balti riikide kaitsevägedele kasutatud relvastust ja sõjatehnikat. Kõne all oleks olnud ju üle saja granaadiheitja ja tankitõrjerelva, raskeveokitest rääkimata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.