Kuna läbirääkimised alles käivad, ei nõustunud E-Liini ASi juhatuse esimees Anders Wehtje kommenteerima, milline alus hakkab Mare Baltikumi kõrval Stockholmi vahet sõitma. «Laev ise ei ole nii tähtis,» väitis ta, «palju olulisem on fakt, et me saame igapäevase laevaühenduse Eesti ja Rootsi vahel.»
Kui teine praam mai alguses sõitma hakkab, võib Wehtje sõnul sellel aastal loota reisijate arvu kasvu poole miljonini. «Selline hüppeline kasv on üsna loomulik, sest praegu on pooled klientidest praktiliselt teenindamata,» rääkis Wehtje. «Viimased on sunnitud reisima Helsingi kaudu või valima lennuki.»
Wehtje sõnul esialgu kahest laevast Eesti ja Rootsi vahel piisab. Kuna aga Tallinna--Stockholmi liinil on tulevikus väga suur potentsiaal, võib paari aasta möödudes tekkida vajadus veel ühe aluse järele või vähemalt olemasolevate asendamiseks suurematega, rääkis Wehtje.
E-Liini 1997. a käive oli 550 mln krooni. Kasumit Wehtje ei täpsustanud, kuid ütles, et tuldi ots-otsaga kokku.
Kuigi Eesti ja teiste Balti riikide osas nii tugevat reaktsiooni tunda polnud, olid 1995. ja 1996. a pärast Estonia katastroofi Wehtje sõnul E-Liinile väga probleemsed. Eelmise aasta arengut võib juba edukaks hinnata ning selle aasta algus toob kaasa reisijate arvu kasvu just Rootsi jt Skandinaavia maade poolelt, kommenteeris ta.
Praegu on E-Liinil Tallinna--Stockholmi vahelisel laevaliinil opereerimiseks monopoolne õigus. Kontsessioon lõpeb 2000. a juunis.
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Hetkel kuum
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Plaanivad Prantsusmaale tehase rajada
Tagasi Äripäeva esilehele